Eestlaste peamiseks tegevusalaks oli maaharimine. Võeti kasutusele ader, Põhja- ja Lääne Eestis oli tuntud konksader, Kesk ja Lõuna-Eestis harkader. Maa suurust arvestati adramaades. Põlluharimises kasutati kahevälja süsteemi. Kõige tähtsamaks põlluviljaks oli talirukis. Talirukki kasvatamisega hakkas levima kolmeväljasüsteem. Põlluharimise kõrval tegeldi loomapidamisega, lisaks veel küttimise ja kalapüügiga. Arvestatav tähtsus oli metsmesindusel. Käsitööaladeks olid kujunenud raua tootmine ja töötlemine. Muinasaja lõpul kujunesid Virumaal ja Põhja-Saaremaal suuremad rauatootmiskeskused. Tähtsal kohal oli relvaseppade poolt valmistatud toodang. Muinasaja lõpul valmistati rohkesti ka pronksehteid ning läksid moodi hõbeehted. Tegeldi peamiselt vahetuskaubandusega. Sisse veeti hõbedat, pronksi, rauda, soola, relvi, riideid; välja aga karusnahku ja vaha. Novgorodi ja selle ümbrust varustati viljaga.
Tavaliselt oligi talupere valduses üks adramaa. · Algul oli kasutusel kaheväljasüsteem, seoses talirukki kasvatamisega hakkas levima kolmeväljasüsteem. · Põlluharimise kõrval tegeleti loomapidamisega. Lääne-Eestis kasvatati rohkem veiseid (rohumaad!), Lõuna-Eestis sigu. · Lisaks tegeleti küttimise ja kalapüügiga (põhiliselt sisevetel, mererannikul puudus elanikkond, kes oleks sellega püsivalt tegelenud) · Arvestatav tähtsus oli ka metsmesindusel (mesi ainus magusaine, vaha järele nõudlus Lääne-Euroopas) · Suur osa vajalikke töö- ja tarberiistu valmistati kodus oma jõududega, kuid mõningatel aladel kujunesid välja oma käsitöömeistrid, näiteks raua tootmine ja töötlemine sepad, relvasepad, ehete valmistamine, pottsepad (XI saj. Võeti kasutusele potikeder). · Kaubeldi naabritega. Peamiselt tegeleti vahetuskaubandusega, kuid tänu soodsale asendile oli olulisel kohal ka vahenduskaubandus.
Eesti jäi viikingite Bütsantsi ja Idamaadesse viivate kaubteede vahetuse lähedusse, saagad kõnelevad ka viikingite sõjakäikudest Eestisse. Eestlased muutusid ajapikku piisavalt tugevaks ja organiseeritud jõuks, et katsta oma vabadust. 11.Elatusalad muinasaja lõpul Peamiseks tegevusalaks oli maaharimine, mis arenes jõudsalt edasi. Põlluharimise kõrval tegeldi loomapidamisega. Tatud osa oli ka küttimisel ja kalapügil. Arvestatavtähtsus oli ka metsmesindusel. Suur osa tarberiistu valmistati igas peres omal käel, Omaette käsitooaladeks olid kujunenud raua tootmine ja töötlemine. Järjest ulatuslikumaks muutus ka esivanemate kaubitsemine lähemate naabritega. Tegeldi peamiselt vahetuskaubandusega. 12.Elamud, külad (külatüübid) Eestlased elasid valdavalt maal. Kujunes välja universaalne rehielamu. Mitmelpool Eestis, esiotsa Saaremaal olid sumbkülad, kus talud paiknesid keset põlde tihedalt koos
pääseks. Hõlbustamaks tarupuude jälgimist, püüti õõsi teha võimalikult lähestikku asuvatele puudele. Tarupuude valimisel eelistati kohti, kus kasvas kanarbiku, mida peeti parimaks meetaimeks. Meevõtmisel peletati mesilase tarupuust välja kas suitsu või koputamisega. Peret peeti, kuni mesilasema jäi vanaks, harilikult 4-5 aastat. Kokkuvõte ja järeldusi Metsmesinduse õitseaeg Eestis oli keskajal. Sellisel viisil nagu tol ajal, metsmesindusel tänapäeval perspektiivi pole. Küll aga tasub elustada metsmesindust sel viisil, nagu seda Eestis katsetati 20. sajandi 80-ndatel aastatel. Tolleaegsed metsamajandid lasid nõmmemännikutesse, kus kasvamas rohkesti kanarbikku, viia suve lõpul rändmesilaid. Katsetused näitasid, et ühe hooaja jooksul korjasid mesilased kanarbikumett keskmiselt 100 kg/ha. Kanarbikumesi on teatavasti omapärane - tumedat värvi ja erilise aromaatse lõhnaga. Kuid kahtlemata on see toode
o Maa harimisel kasutati kaheväljasusteemi kus igalaastal oli vilja all üks osa pöllust teine osa kesa all. Talirukki kasvatusega hakkas levima täiuslik kolmeväljasüsteem, valitese XIX sajandini. o Põlluharimise kõrval tegeldi loomapidamisega- veised, hobused, lambad sead jne. o Teatud osa oli ka küttimisel ja kalapüügil. (põdrad, metssead, kitsed ja janesed npt) o Arvestatav tähendus oli ka metsmesindusel mis oli ainus magusaine- vaha järel valitses suur nõudmine Lääne- Euroopa turul. o Suur osa vajalikke töö- ja tarberiistu, ehitisi, rõivad, liiklusvahendeid valmistati igas peres oma jõududega. o Omaette käsitööaladeks oli kujunenud eelkõige rauatootmine ja töötlemine. o Enamik igapäevased tööriistu valmistati kohalike seppade poolt soomaagist.
annaabi.ee 
