aastaks sööti, et mulla viljakust parandada. Põldude rajamine muutis inimesed paikseks. Sageli püstitati eluasemed põlluharimiseks sobivate maade vahetusse lähedusse. Sellisest eluviisist hakkasid tekkima ka linnad. Küttimine oli üldjuhul meeste töö, kuna nad olid vastupidavamad. Tavaliselt peeti jahti kollektiivselt. Küttimisega oli seotud ka loomade kodustamine ning karjakasvatamine sai meeste alaks. Jahiretkelt kaasa toodud metsloomast sai koduloom siis kui ta hakkas andma järelkasvu. Jahil käies saadi mõnikord saaki rohkem kui jõuti ära süüa ning kardeti et liha läheb raisku. Kui aga õnnestus loom kinnipüüda elusalt siis võis tappa teda siis kui vaja läks. Peagi õpiti loomi tarandikesse ajama ja seal kinni hoidma. Korilus on säilinud tänapäevani kõige mahajäänute hõimude juures (Aafrikas ja Aasias). Praegu on korilasi umbes 10 miljonit. Korilased ei ela väga kaua, nende eluiga on lühike
Korilased üritasid kaasaaidata toidutaimede paljunemisele. Viljaks maapeenrad puhastati umbrohust ja võsadest, seda kõike tehti kõpla taolise tööriistaga. Kobestatimuld ning seemned pandi maasse. Taolist põllumajanduslikku viisi nimetatakse kõpla põllumajandusesks. Seega alguse oli saanud põllumajandus. Samaaegselt maaviljelusega sai alguse koduloomade kasvatamine, mis oli oma korda seotud küttimise ja jahil käiguga. Jahiretkelt kaasa toodud metsloomast sai koduloom siis kui ta hakkas andma järelkasvu. Jahil käies saadi mõnikord saaki rohkem kui jõuti ära süüa ning kardeti, et liha läheb raisku. Kui aga loom õnnestuti mingit moodi elusalt kätte saada siis võis teda tappa kui vaja läks. Peatselt õpiti loomi tarandikesse ajama ning seal kinni hoidma. Kui kinnipeetavad loomad poegisid siis kasvatati nad ka üles. Kui rääkida korilaste, küttide ning põlluharijate eluoludest pean kõige
Naised püüdsid ise aidata toidutaimede paljunemisele. Viljakaid maalapid puhastasid umbrohust ja võsadest mehed kõpla taolise tööriistaga. Naised kobestati mulla ära ja panid seemned sihiteadlikult mulda. Seda põllumajandus viisi nimetatakse kõpla põllumajanduseks. Samaaegselt maaviljelusega sai alguse koduloomade kasvatamine. Loomade kodustamine oli seotud küttimisega ning kuna jahil käisid mehed siis sai karjakasvatamine meeste alaks. Jahiretkelt kaasa toodud metsloomast sai koduloom siis kui ta hakkas andma järelkasvu. Jahil käies saadi mõnikord saaki rohkem kui jõuti ära süüa ning kardeti et liha läheb raisku. Kui aga õnnestus loom kinnipüüda elusalt siis võis tappa teda siis kui vaja läks. Peagi õpiti loomi tarandikesse ajama ja seal kinni hoidma. Kui kinnipeetavad loomad poegisid siis kasvatati ka need üles. Asulate kõrval elasid metsikud koerad. Nad sõid inimeste toidujäänuseid
. Naised püüdsid ise aidata toidutaimede paljunemisele. Viljakaid maalapid puhastasid umbrohust ja võsadest mehed kõpla taolise tööriistaga. Naised kobestati mulla ära ja panid seemned sihiteadlikult mulda. Seda põllumajandus viisi nimetatakse kõpla põllumajanduseks. Samaaegselt maaviljelusega sai alguse koduloomade kasvatamine. Loomade kodustamine oli seotud küttimisega ning kuna jahil käisid mehed siis sai karjakasvatamine meeste alaks. Jahiretkelt kaasa toodud metsloomast sai koduloom siis kui ta hakkas andma järelkasvu. Jahil käies saadi mõnikord saaki rohkem kui jõuti ära süüa ning kardeti et liha läheb raisku. Kui aga õnnestus loom kinnipüüda elusalt siis võis tappa teda siis kui vaja läks. Peagi õpiti loomi tarandikesse ajama ja seal kinni hoidma. Kui kinnipeetavad loomad poegisid siis kasvatati ka need üles. Korilus on säilinud tänapäevani kõige mahajäänute hõimude juures (Aafrikas ja Aasias). Praegu on korilasi umbes 10 miljonit
org/wiki/Kass Koer. (30. november 2016. a.). Allikas: Wikipedia: https://et.wikipedia.org/wiki/Koer Leht, k. (2013). Koer - inimese parim sõber. Maaleht, 5-6. Mets, S. (2011). Pika- ja lühikarvalised kassid. (A. Laasmaa, Toim.) Kasside elulugu, 76-77. Pulbo, K. (30. novmber 2016. a.). Terviseleht. Allikas: http://www.terviseleht.ee/34/34_lemmikloomad.html Rannap, J. (1994). Kass ja koer. (V. Korzets, Toim.) Lemmikloomad läbiaegade, 11-13. Ruus, A. (2011). Koduloom. (A. Sarapuu, Toim.) Metsloomast koduloomaks, 17-19. Sepping, M. (Režissöör). (2007). Koduloomade eluviis [Film]. Sillaots, M. (8. mai 2013. a.). Õhtuleht. Allikas: http://www.ohtuleht.ee/520950/inimese-parimad- sobrad-ehk-10-fakti-koertest 11 LISA 1 Joonis 1.1 12 LISA 2 Keskmine Keskmine Keskmine Reasildid kogusummast mass kogusummast pikkus kogusummast vanus lühikarvalin e 3
hauas Venemaal oli mees koos kahe lapsega, mõlema riided vandlist helmestega kaetud). Kromanjoonlaste kaubandus ulatus leidude põhjal kuni 320 kmni (neandertallastel 50 km). 146. Kaasaja inimrasside erinevusi. Nahavärvi ja muude välistunnuste järgi sorteeritud kolm suurrassi: valge, must ja kollane, ei kattu hoopiski paljude muude geneetiliste tunnuste, näiteks veregruppide muutlikkusega. 147. Mille poolest erineb koduloom evolutsioonilises mõttes metsloomast? Seni pole koduloom, kui neid pole aretamisega geneetiliselt muudetud. Evolutsiooni seisukohast on koduloomad inimesega mutualistlikus sümbioosis elavad liigid või asurkonnad, kes on kunstliku valiku mõjul muutunud inimesele soovitavas suunas. 148. Kõige varem kodustatud loomi. Hunt metskassi Aafrika alamliik F. catus libyca nirk stepituhkur 149. Põllumajandusloomade kodustamise keskusi minevikus eri maailmajagudes.
annaabi.ee 
