Soome köök Soome kööki iseloomustab suur kala ja liha osakaal, ehedate komponentide kasutamine ja tagasihoidlik maitsestamine. Soome toiduvalmistamist on palju mõjutanud Rootsi köök ja sellesse on tihedalt põimunud Karjala ning Lapimaa toidud. Soome toitude hulgas leiab arvukalt ka Eesti köögis tuntud roogasid. Soome kliimast tingituna on sealses köögis tähtsat rolli mänginud kartul (enne kartuli levikut naeris), teraviljatoidud, liha (eriti põhjapõdra, põdra ja metslinnuliha), kala (eriti lõhe, merisiig ja ahven), piimatooted ja metsamarjad ning seened. Maitsestamisel on põhiliselt kasutatud soola, kuna varasematel aegadel olid teised maitseained raskesti kättesaadavad või kasutatavad ainult suvekuudel. Veel on levinud tilli, aedpeterselli ja sibulapealsete ning köömnete kasutamine. Eelmistest harvem tarvitatakse küüslauku ja sinepit. Karjala pirukas ehk karjalanpiirakka (riisi või kartulipirukas) on traditsiooniline Soome roog .
..............................5 2 Saksamaa köök 1. ENIMKASUTATAVAD TOIDUAINED Sakslaste toiduainete valik on võrdlemisi meie võimaluste taoline, ainult puuvilju on pehmema kliima tõttu natuke rikkalikumas koguses ning mitmekesisemalt. Toitude valmistamise põhijooneks on kokkuhoidlikkus. Saksa köögi erinevuseks on mitmesuguste juurvilja-, sea-, vasika- või loomaliha-, kodu- või metslinnuliha- ja kalaroogade suur vaheldusrikkus. Väga palju tarvitatakse juurvilju, eriti keedetult, nt. lillkapsast, aeduba, porgandit, punast peakapsast, herneid ning kartulit. Rõhutatakse toiduainete toiteväärtuse säilitamist, igal söögikorral püütakse pakkuda toorsalateid mitmesugustes kombinatsioonides. Sakslastel on erakordselt populaarsed erinevad võileivad- juustu, kohupiimamassi ja kalaga. Suupisteteks on juurviljasalatid, vorstitooted, sprotid, majoneesiga
Saksamaa Relica Sulg PK10 Tutvustus Saksa köögi erinevuseks on mitmesuguste juurvilja-, sealiha-, vasikaliha- või loomaliha-, kodu- või metslinnuliha- ja kalaroogade suur vaheldusrikkus. Väga palju tarvitatakse juurvilju, eriti keedetult, nt. lillkapsast, aedoakaunu, porgandit, punast peakapsast. Veel kasutatakse keedetud hernest ning keedetud kartuleid. Sakslastel on erakordselt populaarsed erinevad võileivad: juustu, kohupiimamassi ja kalaga. Suupisteteks on juurviljasalatid, vorsttooted, sprotid, majoneesiga maitsestatud liha- ja kalasalatid. Samuti tehakse ka palju suppe. Võttes supi vedelikuks köögiviljade, liha ja kala keeduleeme
5 18. sajandi alguses hinnati baltisaksa köögis kõrgelt ka kammkarpe, kuid järgmise sajandi lõpul nende söömise komme taandus, ehkki kammkarpides serveeriti raguud ja teisi liha- ning kalaroogi. Levinumate ja tuntumate toiduainete seas on saksa köögis kartul, vorst ja hapukapsas. Põhiliselt kasutatakse sea-, kuid ka tihti linnuliha. Samuti on sakslastel tugev uluki- ja metslinnuliha valmistamise tratitsioon. Alkohoolsetest jookidest on tuntuim kindlasti Saksa õlu, mida tänini valmistatakse valdavalt niinimetatud Reinheitsgebot'i ehk varauusaegsete kvaliteetnõuete järgi, mille kohaselt võib õlleteoks kasutada ainult vett, otra ja humalat. Tuntud on ka nisu õlu. Veini toodetakse peamiselt Lääne-Saksamaal Reini jõe ääres. Levinud on nii kvaliteetsed valged rislingud kui ka odavad poolmagusad valged veinid, punastest viinamarja sortidest on tuntuim Pinot Noir
3.4 Liha liigitamine Põhilised lihaliigid, mis kaubandusest leida võib on sealiha, linnuliha (enim kanaliha) ja veiseliha. Harva võib leida kauplustest ulukiliha (pole saadaval toorena, kuid on valmis lihatoodetena nt Linpet kaubamärk AS Linnamäe Lihatööstuselt), lambaliha (Saaremaa LT) ning küülikuliha (enamasti sisse ostetud). Joonis 7 Lihade liigitamine (autor) 3.4.1 Linnuliha Vastavalt linnuliigile eristatakse: kanaliha, kalkuniliha, pardiliha, haneliha, ning metslinnuliha. Linnuliha on võrreldes teiste lihadega õrnema konsistentsiga, kõige paremini omastatav ja toitvam. Linnulihal on õhuke nahk. Rasva sisaldavad rohkem vanad linnud, võrreldes noorte lindudega. (Heldi Kikas E. K., 2004, lk 259-260) 26 Värske linnuliha lihaskude tihe ning elastne. Värvuselt valkjas kuni hallikaskollane, rasv valge või kollane. Kanadel ja kalkunitel roosa värvusega, hanedel ja partidel punase värvusega. (ibid)
annaabi.ee 
