kategooriasse. Metskurvits Levik: Metskurvits on levinud Euraasia metsvööndis, Euroopas ka metsastepis, alates Püreneedest, Prantsusmaast, Briti saartest ja Skandinaaviast kuni Sahhalini ja Jaapanini. Toitumine: Metskurvitsa toiduks on mullas elavad ussid, putukad ja nende vastsed. Eelistatumateks toitumispaikadeks on metsaojade ja -kraavide pehmed kaldad, veeloike ääristav muda ja üldse vesisemad kohad, kust saab toitu hankida nokaga mudas songides.
Ala linnustik on maastike mitmekesisusest tulenevalt üsna liigirohke. Tavalised laululinnud on punarind, käblik, võsaraat, metskiur, must- ja laulurästas, mustpea-põõsalind, käosulane, mets-, väike- ja salu-lehelind, mets- ja rohevint, leevike jt. Rannalähedastel lagendikel on kuulda ka soo-roolindu ja ööbikut. Mõistagi ei puudu siit ka laanepüü, kaelustuvi, kägu, pasknäär, hallvares, harakas ega ronk. Öösiti saab kuulda öösorri "nurrumist" ning kevadõhtuti jälgida metskurvitsa mängulendu. Röövlindudest on pesitsejatena teada tuuletallaja ja händkakk, nähtud on ka raudkulli, talviti värbkakku. Suurimetajatest on võimalik sattuda põdra, metskitse või metssea tegevusjälgedele. Üsna palju elab siin rebaseid ja kährikuid, samuti metsnugiseid ja oravaid. Samas võib viimaste roheliste koridoride hoonestamine sulgeda suuremate imetajate pääsu kaitsealale või sealt sisemaa poole. 2. Laukesoo maastikukaitseala
Põhja suunas muutub maastik ebatasasemaks. See on karu, ilvese ja polaarrebase elupaik. Jääkarusi näeb Teravmägedel. Rannik on üle külvatud fjordidega, kus võib näha hülgeid ja isegi vaalasid. Kaljulaiud ja saared on ideaalseks pesitsuspaigaks mitmele riigi 250 linnuliigist. Avameri on rikas tursa, süsika , makrelli ja heeringa poolest. Pool Norra maismaast on metsadega kaetud, seega põtrade ja metskitsede, jäneste, rebaste ja oravate looduslik kodu. Näha saab metsisemängu või metskurvitsa rännet, kuulda tedrelaulu või hariliku sookure hüüet. Looduslike energiavarude hulk ühe elaniku kohta on Norras väga suur, millest olulisim on hüdroenergia. Riigi topograafia ja hüdroloogiline olukord põhjustavad läänepoolsetel aladel palju sademeid, mistõttu kosed ja jõestikud on veerohked. Hõredalt asustatud või täiesti asustamata mägistes piirkondades leidub hulgaliselt looduslikke järvi ja muid veekogusid, mis
1864. Aastal lõpuks loobub oma poeemidest ja muudest värssidest ja hakkab kirjutama proosat. Annab välja mitmeid jutukogusid. Sinna on sellised pealkirjad, mis kutsuvad lugema, ,,Marsielle","Surnu testament","Pihtimused". Esialgsed jutustused romantilise kirjanduse mallide ja mudelite järele loodud. ,,Therese Raquin" - romaan, mis teeb Zola kuulsaks. Eesti keelde tõlgiti seda kui ,,Sa ei pea mitte abielu rikkuma". 2) Maupassant'i novellide temaatika ja analüüs ,,Preili Fifi", ,,Metskurvitsa jutustused", ,,Miss Harriet", ,,Kuuvalgus" ja veel teised kogude nimed. Tema novelli varjutab selline ängistav nukrus. Esimeseks väga oluliseks teemaks on sõda. ,,Rasvarull", ,,Preili Fifi", ,,Kaks sõpra", ,,Isa milon" jt. Sõjateema oluline ka sellepärast, et noorukina olnud ka mõne aja rindel ja tunneb seda teemat. Esimene tuntud novell 1880 kogumikust, E. Zola koostas, ,,Medani õhtud". ,,Rasvarulli" annab Maupassant. Sõjateema
teha; valged on head inimesed ja saavad ülikoolidesse oma teadmiste pärast. Väga must-valge maailm. Ülestõusmise lõppfinaal ongi ikkagi selline, et Katjusa Maslova ei võta Nehljudovi ohvrit vastu, ehkki ta seda meest armastab, sellest esimesest kohtumisest saati ja nõustub abielluma ühe kaasvangiga. Tõeline vene hing. Tundub, et tal ei ole õigust Nehljudovi elu endale võtta. 2. G. de Maupassant'i novellide temaatika, ühe novelli lähivaatlus ,,Preili Fifi", ,,Metskurvitsa jutustused", ,,Miss Harriet", ,,Kuuvalgus" ja veel teised kogude nimed. Tema novelli varjutab selline ängistav nukrus. Esimeseks väga oluliseks teemaks on sõda. ,,Rasvarull", ,,Preili Fifi", ,,Kaks sõpra", ,,Isa milon" jt. Sõjateema oluline ka sellepärast, et noorukina olnud ka mõne aja rindel ja tunneb seda teemat. Esimene tuntud novell 1880 kogumikust, E. Zola koostas, ,,Medani õhtud". ,,Rasvarulli" annab Maupassant. Sõjateema juures
annaabi.ee 
