Eestis elab (200 paari) Saare- ja Hiiumaal ning Lääne-Eesti rannikualal. Kantud Eesti Punasesse Raamatusse. Merikotkas Merikotkas sööb veelinde ja kalu, Neid ohustavad keskkonnamürgid, aktiivne vaenamine meelsasti ka imetajate raipeid, harvemini inimese poolt ja elupaikade nõrk kaitse. metskitsetallesid ja jäneseid. Saagi Ainuke võimalik vaenlane on inimene. varitsemiseks kasutab kindlaid istekohti, 2009 hukkus 4 merikotkast tundmatu mürgi tagajärel. nt suuri kive ja vanu puid. Lind Pistrikuline Hauglane - Merikotkas Ta elutseb merede, järvede ja jõgede lähedal. Pesa teeb ta ranniku- ja rabametsadesse, harilikult männi otsa, harvem ka kaljudele.
Merikotkas on tumepruun valge sabaga suur haugaslane. Merikotkas on Eesti kotkastest suurim. Merikotka leviala on Euraasia põhjaosa ja Gröönimaa. Eestis elab ta peamiselt Saare- ja Hiiumaal ning Lääne-Eesti rannikualal. Eestis pesitseb ligi 200 paari merikotkaid. Ta elutseb merede, järvede ja jõgede lähedal. Pesa teeb ta ranniku- ja rabametsadesse, harilikult männi otsa, harvem ka kaljudele. Merikotkas sööb veelinde ja kalu, meelsasti ka imetajate raipeid, harvemini metskitsetallesid ja jäneseid. Saagi varitsemiseks kasutab kindlaid istekohti, nt suuri kive ja vanu puid. Merikotkal looduslike vaenlasi pole. Möödunud sajandi kuuekümnendatel taimemürkide ja muu inimtegevuse tagajärjel Eestis kriitilise piirini viidud arvukus on tänu intensiivsele kaitsekorraldusele alates 1977. aastast tasapisi tõusnud ja tänaseks on pesitsevate paaride arvukus meil 110-120 paari. Euroopas elutseb 5.000-6.000 paari.
nägemine on märksa nõrgem. Hädaohu korral võivad nad väga kiiresti joosta. Pärast jooksuaega septembris hakkavad metskitsed külastama heinaädalaid ja hiljem taliviljaoraseid. Vaenlased. Metskitsel on arvukalt vaenlasi. Kõige ohtlikumad on hundid ja ilvesed. Arvestada tuleb ka rebast, kes murrab tallesid. Seda kinnitab sagedane tallede jäänuste leidmine rebaseurgude juurest. Ka metssiga võib tallesid murda. Juhuslikeks vaenlasteks on kassikakk ja kaljukotkas. Palju metskitsetallesid hukkub heinakoristustööde ajal vikatite ees. Palju metskitsi hukkub liikluse tõttu suurtel teedel. Metskits on vastuvõtlik mitmetele haigustele. Nakkushaigustest on esinenud marutaudi. Metskitsed võivad haigestuda ka siberi katku, suu-ja sõrataudi, tuberkuloosi. Kopsupõletik, eksudatiivne pleuriit, vahelihasepõletik on haigused, mida esineb enamasti sügava lumikattega külmal talvel.
maad ja ei mõtlegi põgeneda. Selline komme saab paljudele saatuslikuks heinaniitmise aegu. ( Kuu loom metskits Rainer Kerge ) Metskits on taimtoiduline, toitudes rohttaimedest ning puude ja põõsaste okstest, võrsetest. Ei põlga ära ka samblaid ja samblikke. Talvel söövad metskitsed janu kustutamiseks kuuse-ja männiokkaid. Peamised vaenlased on hundid, ilvesed ja hulkuvad koerad. Noorloomadele võib ohtlikuks osutuda ka rebane. Palju metskitsetallesid hukub ka heinakoristustööde ajal vikatite ees. Metskits on ka väga vastuvõtlik mitmetele haigustele. Eestis on metskits suhteliselt arvukas jahiloom. Eestis on umbes 30 000 metskitse. (Eesti imetajad) 3 Põder (põder eesti imetajad) Põder on hirvlaste sugukonna suurim esindaja ja meie metsade suurim loom.
Kui aga mõlemad sokud arvavad, et on mõlemad piisavalt tugevad, et rammu katsuda, siis hakkab tohutu madistamine ja võitlemine. Võideldakse seni, kui üks sokkudest põgeneb või hukkub. Tugevam sokk saab õiguse emasega paarituda ja järglasi oodata. Kitsele sünnib 1-2 tähnilist talle, kellel on elu algperioodis raske hakkama saada. Neid murravad ilvesed, karud, hundid ja isegi rebased. Arvukus Metskitsede arvukus on muutunud iga aasta. Nende arvukust määravad kiskjad. Metskitsetallesid hukub ka viljakoristustöödel ja tihti ka autoteedel. Ilusat ja graatsilist looma on kaunis vaadata, ning tema eluviise huvitav jälgida. 4.3. Pühad loomad Indias on kõigerohkem lehmi, härgi ja sõnne maailmas peaaegu 200 miljonit. Lehmad on tarvilikud piimaandjad, ent eelkõige on nad hinduistide pühad loomad. Eriliselt austavad lehmi need hinduistid, kes on taimetoitlased. Seepärast jalutavadki lehmad kõikjal häirimatult ringi, nii külades kui ka linnatänavail. 5
sünnipaika nädalaks ajaks lamama. Kui neile metsas käies peale sattuda ei püüagi nad põgeneda, sest põgenemisinstinkt pole neil veel arenenud. Nädala aja pärast hakkavad talled juba koos emaga ringi liikuma. Metskits on taimtoiduline, toitudes rohttaimedest ning puude ja põõsaste okstest, võrsetest. Ei põlga ära ka samblaid ja samblikke. Peamised vaenlased on hundid, ilvesed ja hulkuvad koerad. Noorloomadele võib ohtlikuks osutuda ka rebane. Palju metskitsetallesid hukub ka heinakoristustööde ajal vikatite ees. Metskits on ka väga vastuvõtlik mitmetele haigustele. Eestis on metskits suhteliselt arvukas jahiloom. 40 Põder Süstemaatiline kuuluvus Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Keelikloomad (Chordata) Klass: Imetajad (Mammalia) Selts: Sõralised (Artiodactyla) Sugukond: Hirvlased (Cervidae) Perekond: Põder (Alces) Liik: Põder
annaabi.ee 
