Park on koduks erinevatele kotkaliikidele, ilvestele, huntidele ja karudedele. Soomaa rahvuspark Soomaa on Eesti väikseim rahvuspark 390 km2. Rahvuspark asub Eesti edela osas. Soomaa rahvuspark on loodud suurte rabade, soostunud metsade ning lookleva sängiga jõgede kaitseks. Rahvusparki jääb 5 sood. Soomaal võib igal kevadel näha nn."viiendat aastaaega" suurvett. Soomaa on koduks mitmetele Euroopa imetajatele: metskitsedele, hirvedele, põtradele, kobrastele, ilvestele, huntidele ja pruunkarudele. Sealsed rabad on koduks paljudele haruldastele linnuliikidele: kaljukotkad, must-toonekured, tedred ning metsised. Lisaks võib leida Soomaalt mitmeid haruldasi orhideeliike. Vilsandi rahvuspark Vilsandi on Eesti kõige merelisem rahvuspark. Rahvuspargi põhieesmärgiks on kaitsta, säilitada, uurida ja tutvustada mere- ja rannikumaastikke nende loodusväärtusi ja kultuuripärandit. Vilsandis
On teada, et kilekotid tapavad aastas umbes miljon lindu-looma, kuna nad neelavad alla kilekotijäänuseid. See fakt peaks inimesi rohkem mõtlema panema. Kindlasti tuleks seda ka lastele rääkida, et nad teaksid, miks ei tohi kilekotte ja üleüldse prahti maha visata. Samas saab aga ka inimene looduses väga palju head korda saata. Näiteks talvel linde ja loomi toiduga varustades. Vanemad võiksid oma lapsega talvel minna metsa metskitsedele sõime heina viima. Kindlasti võiks järgmine päev uuesti minna, et laps veenduks, et sealt sõimest tõepoolest on söödud. Lindudele võib akna kohale riputada linnutoitu, siis on hea vaadata, kui linnud söömas käivad. Väga olulise tähtsusega on õpperada ja õppekäik. Kui lastele niisama midagi rääkida, ei kinnistu see väga hästi, kuid õpperada ja käik on headeks vahenditeks looduse praktilisel tundmaõppimisel. Sedasi saavad lapsed kinnitust täiskasvanu jutule
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Amina Rõbakova Kuidas õpetada last suusatama Referaat Juhendaja: Liidia Kuusksalu Sissejuhatus Kui lapsevanem tahab last õpetada suusatama, peab ta meeles pidada olulised asjad õpetades. Last saab hakata õpetama suusatada alates 2 aastast, sest mida nooremalt ta õppib suusatama, seda kiiremini ta õpib ja edaspidi on tal kergem. Lapsevanem ei tohiks koguaeg oma lapse juures olla, parem aga oleks, kui lapsevanem ise võtaks suuski ja sõitis koos lapsega, sest laps õppib nii kiiremini ja palju selgitusi pole vaja kuna laps õpib eeskuju järgi. Lapsevanem ei tohi liiga palju kamandada, lapsel võib vastumeelsus tekkida. Lase tal endal proovida ja katsetada, kukkuda ja tõusta. Last ei tohi piinata sellega, et ta suusataks ja ei laiskleks, sest võib juhtuda ...
esimesed teated niiöelda ˇˇulguvate rebasteˇˇ kohta tulid juba aastal 2010 aga neid ei võetud tõsiselt, kuni esimese ˇˇulguva rebaseˇˇ küttimiseni, siis pandi üles rajakaamerad ja selgus et neid on veel vähemalt 2 (esimene eestis kätte saadud šaakal) ÖKOLOOGILINE MÕJU Ainult toitumisobjekte vaadeldes oleks tema kisklus järjekordne surve maaspesitsevatele lindudele, jänestele ja metskitsedele Kõigil kiskjatel on instinkt murda endast nõrgemaid gildi liikmeid vähendamaks võimalikku toidukonkurentsi. mitmes Ameerika uuringus leitud, et hundi arvukuse suurenedes väheneb koiottide arv ning koiottide arvukuse suurenedes väheneb rebaste arv. Nende suundumuste põhjus ei ole toidupuudus, vaid otsene kisklus ja häirimine. siis võib eeldada, et šaakali asustustiheduse suurenedes väheneb rebase ja kähriku asustustihedus
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel329_2509.html(10.10.08) 10 Kokkuvõte Referaadi eesmärgiks oli selgitada, kuidas võiksid olla seotud erinevad loomaliigid ning kuidas mõjutab inimtegevus nende liigikust. Vastupidiselt arvamusele, et inimeste tegevuse tagajärjel, näiteks, metsa mahavõtmine, peaks loomade arv vähenema. Nende populatsioon hoopis suureneb, sest metskitsedele ja põtradele luukase sobivad elutingimused. Referaati kirjutades avastasin enda jaoks mõned huvitavad faktid. Näiteks, et põdralehmadel võib korraga sündida mitu vasikat, huntide karja suurenemisel lahkuvad isased isendid ise, madalamal tasemel emased hundid ajab ära alfa emane. Valitud materjali käsitledes sain teada palju nende elutingimustest, viljakusest ja populatsioonist reguleerimisest. Kuna loomaliike on Eesti metsades aga hoopis rohkem,
Rikumata metsad pakuvad elupaika paljudele loomadele ja taimedele. (12) Kirde-Kreekas on kõrged mäed mis laiuvad Ida-Makedooniast kuni Traakiani, see piirkond on kaetud tohutu suure ja tiheda iidse metsaga. Väärtuslikud tasandikud asuvad peamiselt Tessaalias, Kesk-Makedoonias ja Traakias. Need piirkonad on majanduslikult väga tähtsad, sest nad on ühed vähestest viljelusmaadest terves riigis. Kreeka tihedad metsad on koduks ohustatud pruun karudele, ilvestel ja metskitsedele. (12) Probleemid Kreeka üheks suuremaks probleemiks on metsatulekahjud. 2007 aasta metsa põleng oli Kreekas üle 50 aasta kõige suurem. Esimesed suuremad põlengud algasid tänu palavale ja kuivale suvele 28 juuni paiku ning lõplikult suudeti metsad kustutada alles septembri kuuks. Kokku hävines 2 700 km2 metsa, oliivi põlde ja põllumaad. Põleng hävitas üle tuhande majapidamise ja üle tuhande muu ehitise ning kahjustas veel paljusid.
vastu puud, eritub karvadest sekreeti, millega tähistatakse territooriumit. Sokk erineb kitsest kõige enam tänu sarvede olemasolule, kuid sügisel ja talvel, mil metskitsed on ilma sarvedeta, peetakse soku tunnuseks umbes 10 cm pikkust karvatuusti kõhu all, mida teisisõnu nimetatakse "pintsliks". Kitsel 40 seevastu on 57 cm pikkustest kollakatest karvadest "põll" valge "peegli" alaosas. 2010.-2011. aasta lumerohke talv mõjus metskitsedele saatuslikult, mille puhul oletatakse, et hukkus kuni 50% arvukusest. Aastatel 20112013 oli metskitse arvukus Eestis väga madal. 2014. aastal oli arvukus taas kasvama hakanud ja 2015. aastal tehtud pabula- ja jäljeloendused näitasid, et metskitse arvukus tõuseb kiirelt. Metskitse arvukuse hindamisel on oluliseks piirkonnaks Soomaal asuv Tipu uurimisala (uurimised toimunud 2009.2015. aastal) ja teine paik kus andmeid kogutakse asub Tartumaal SA Järvselja Katse- ja Õppemetskonna maadel.
annaabi.ee 
