külge kidade või okaste abil kinni jäid. Oletatakse, et merelindude jalgade küljes jõudis saartele hulgaliselt selgrootuid ja kalamarja. Nende taimede seemned, mis olid suutelised kaua vees hulpima, näiteks kookospalmide ja mangroovpuude omad, ujusid saartele merehoovuste poolt tagant tõugatuna. Hiigelhüpe toimus Kariibi saarte arengus pärast valgete ümberasujate saabumist. Eurooplased tõid endaga kaasa suured loomad, nende seas lemmik- ja kariloomad. Paljud neist aga metsistusid saartel ning muutusid ohuks saarte algupärastele asukatele. VEEALUNE ELU Kariibi mere korallisaared koosnevad väikestest kõva lubiskeletiga polüüpidest. Suurte korallriffide moodustumine vältab miljoneid aastaid. Tuntuimate Kriibi mere piirkonna korallide hulka kuuluvad kork- ja kivikorallilised. Korallrahude vahel ujuvad imekauni värvusega kalade parved, näiteks huul-niitkalad, kirjud küülikahvenad, meriroosahvenad, pinsettkalad jt
tööstus sai riigilt suuri sõjalisi tellimusi. tööpuudust aitasid likvideerida hädaabi tööd nt teede ehitamine nõukogude liit veebruar 1917 kukutati tsaar nikolai II okt 1917 said võimule enamlased e bolševikud neid juhtus v.Lenin 1918-1920 kodusõda; 1914-1918 I m.s –s pärst kodusõda oli venemaa sügavas kriisis sõdades oli hukunud 20 mln inimest invaliidiks jäi 4,4 mln läände põgenes 1,5-2 mln nälga suri 3-4 mln linnad tühjenesid inimesed metsistusid kõigest oli puudus töötstustoodang langes 19 saj lõputasemele teravilja toodeti pool endisest kogusest inimesed ei igatsenud taga tsaari aega kuid oldi kommunistide vastu 1921 kehtestati uus majanduspoliitika nep ümberkorraldusi tehti nii majanduses kui sisepoliitikas majanduses taastati turusuhted talupoegadele kehtestati kindel toitlusmaks tekkisid ettevõtted kus osalesid välisriigid nt transpordi ettevõtted viidi läbi rahareform
- sõja tõttu väliskaubandus peatus, vilja ei saanud välja vedada, vilja hind langes kõvasti, teisalt ei saanud sisse tuua soola ja selle tulemusena hakkas soola hind tõusma. - 1708-1709 on taas ikalduseaastad. 1709 kannatab selle all terve Eesti, ning see toob kaasa nälja (kuigi mitte nii hullu kui 1696-97). - i-le paneb punkti 1710. aasta katk Kõik need tegurid kokku mõjusid laastavalt kogu elanikkonnale, kuid eelkõige talupidajatele. Selle tulemusena inimesed metsistusid, ei tegelenud oma põhitegevusega, hakati röövima (mis käis läbi inimelude võtmise) jne. Pärast 27.06.1709 on Peetril selge, et ta saab oma põhieesmärgi ehk Eesti- ja Liivimaa vallutamise osas tegutsema hakata. Selleks tuli hõivata kolm allesjäänud suurt tugipunkti: Riia, Pärnu ja Tallinn. Augustis 1709 keelab ta edaspidised rüüstamised (propagandistlikud eesmärgid elanike poolehoiu võitmiseks, ning et alad tuleks venelaste kätte võimalikult korrasolevana). 31.01
- sõja tõttu väliskaubandus peatus, vilja ei saanud välja vedada, vilja hind langes kõvasti, teisalt ei saanud sisse tuua soola ja selle tulemusena hakkas soola hind tõusma. - 1708-1709 on taas ikalduseaastad. 1709 kannatab selle all terve Eesti, ning see toob kaasa nälja (kuigi mitte nii hullu kui 1696-97). - i-le paneb punkti 1710. aasta katk Kõik need tegurid kokku mõjusid laastavalt kogu elanikkonnale, kuid eelkõige talupidajatele. Selle tulemusena inimesed metsistusid, ei tegelenud oma põhitegevusega, hakati röövima (mis käis läbi inimelude võtmise) jne. Pärast 27.06.1709 on Peetril selge, et ta saab oma põhieesmärgi ehk Eesti- ja Liivimaa vallutamise osas tegutsema hakata. Selleks tuli hõivata kolm allesjäänud suurt tugipunkti: Riia, Pärnu ja Tallinn. Augustis 1709 keelab ta edaspidised rüüstamised (propagandistlikud eesmärgid elanike poolehoiu võitmiseks, ning et alad tuleks venelaste kätte võimalikult korrasolevana). 31.01
Taanlased ürit vasturetke korraldada, kuid endisi valdusi tagasi ta ei saa. 1576 a edust innustatuna otsustab Ivan IV viia Liivimaa vallutamise lõpuni. See tal ka õnnestub va Hiiumaa, tln. Samas vaieldatav küsimus. Jaanuaris otsustab Ivan vallutada ka Tln, väidetavalt saadab sinna 50 tuh meest, kordub see, mis oli juhtunud enne. Tln II piiramisel linn hästi ette valmistatud, piirajad ei suuda sulgeda linna merelt, peale 7 nädalat piiramist lõpetatakse tegevus. 1577a talupoja salgad: tp metsistusid , ei tegelenud enam oma igapäevaste tegevustega. Tp hakkavad koonduma salkadesse. Tp isemoodustunud väeüksusi on palju. Võim oli põhiliselt kindlustunud linnades ja linnustes, maad kontrollivad tp salgad. Erinevatel pooltel on õnnestunud tp salku oma teenistusse võtta, üks kuulsamaid Ivo Schenkenbergi käes. Schenkenberg suri 1579a , oli tln müntimismeistri poeg valmistas venelastele palju peavalu. 76 võttis enda juhtimisele tp salga, nim seda salka lipkonnaks ( seal oli u 400