et teda kohutavad kõik ta pilgule avanevad uued vaatepildid, mille kohta ta ei tea, kas oodata sellelt oma füüsisele head või halba ja mille puhul ta ei oska võrrelda oma jõudu ohtudega, millele tal tuleb vastu astuda. Ent loomuseisundis, kus kõik asjad toimuvad alati ühtemoodi ja kus maa palgel ei toimu säherdusi järske ja pidevaid muutusi, mida põhjustavad ühiskondadesse liitunud rahvaste kired ja järjekindlusetus, tuleb selliseid olukordi väga harva ette. Metsinimene elab koos loomadega ning peab end seetõttu juba väga varakult nendega võrdlema. Avastades, et tema osavus kaalub üles loomade jõu, õpib ta neid mitte kartma. Pange karu või hunt lõksu koos tugeva, väleda, julge metslasega (sest nimelt niisugused nad ju kõik on), kes on relvastatud kivide ja tubli teibaga -- siis näete, et hädaoht on vähemalt vastastikune ja pärast korduvaid katsetusi ei kipu kiskjad, kellele sugugi ei meeldi üksteist rünnata, enam
ja rahvas eelistas osta endale kujuteldav rahu, makstes selle kinni oma tegeliku õnne kaotamise hinnaga. Milliseks oleks võinud inimese loomus kujuneda. Esimene osa Vanasti oli inimene looma/ulikum. Vahendid on tema jõudu vähendanud. Nagu kodustamine on muutnud loomad kehvemaks. Nii on ka inimese endaga: kui temast saab ühiskondlik olend ja ori, muutub ta nõrgaks, kartlikuks, roomavaks... Mugavused lasevad inimesel rohkem manduda, mistõttu metsinimene ja inimene erinevad rohhkem kui metsikud ja kodustatud loomad. Inmesel vaba tahe. Täiustatavus. Metslastel väiuksemad vajadusesd, sest vaim ei ulatu nii kõrgele., Ettenägemisoskuse puudumine. Kumb oli enne - kõne või mõtlemine? Keel või ühiskond olulisem? Metslastel ei olnud hea ja halva, voorusliku ja ebavoorulsiku mõistet. Vaidleb vastu Hobbes'ile, kelle järgi metsinimene oli halb ja allus oma kirgedele, kuigi need kired on tekkinud alles ühiskonnas.
mille eesmärgiks on inimeste materiaalsete vajaduste rahuldamine Mitte kõik inimesed ei tööta ühtmoodi. Ühed teevad rohkem, teised vähem. Ühed suudavad ühe ja sama aja sees rohkem asju korda saata, kui teised. Laps, alaealine noormees ei jõua niipalju töötada, kui täisealine; laiskleja niipalju kui töökas, usin; Samuti ka see, kellel ei ole vastavaid oskusi ja teadmisi masinaid kasutada võistelda sellega, kellel need oskused on olemas. Näiteks: metsinimene saab söönuks kalu püüdes , mis ei nõua temalt palju aega, Tööline ilma eriliste oskusteta ja väljaöppeta töötab 15-18 tundi päevas töötab, et oma lsaadaelamiseks minimaalne toiduraha.; ehk ühe töö summa on suurem, teise oma väiksem. 9 Suurt möju avaldab ka tööviljakus tootlikkus, mis on erinev erinevate gruppide suhtes Mis tingimused möjutavad töötootlikkust?
hobust, seetõttu suutis ta joosta väga kiiresti. Võitluses metsiku inimesega oleks kaasaegne inimene väga abitu ja saamatu, kuid lisaks füüsilise tugevuse kaotamisele, on inimkond kaotanud tsivilisatsiooni arenguga ka moraalseid jooni. Sisuliselt iga väikese sammuga tsivilisatsiooni suunas, mis on teinud inimese sõltuvaks kõikvõimalikest abivahenditest, on inimkond kaotanud ka osakese oma moraalist. Metsinimene juhindus oma elus looduslikest instinktidest (nagu loomadki), mitte niivõrd mõistusest, kuigi just mõistuse poolest eristus ta loomadest. Kui Rousseau kaasaegsed pidasid mõistust inimese arengu allikaks, siis Rousseau väidab, et tegelikult on kõik sootuks vastupidi vähemalt moraalses mõttes on mõistus olnud inimese allakäigu peamiseks põhjuseks. Inimese allakäik algab sealt, kus inimesel tekib mitte instinkte, vaid mõtlemisvõimet kasutades usk enda enesetäiustusvõimesse
arenenud väga tugevateks. · Et tal polnud kirvest, suutis ta murda oksi paljaste kätega, et tal polnud hobust, suutis ta kiiresti joosta. · Võitluses metsiku inimesega on kaasaegne inimene väga abitu ja saamatu. Lisaks füüsilise tugevuse kaotamisele on inimkond tsivilisatsiooni arenguga kaotanud ka moraalseid jooni. 76 ·Metsinimene juhindus looduslikest instinktidest (nagu loomadki), mitte mõistusest, kuigi just mõistuse poolest eristus ta loomadest. Moraalses mõttes on mõistus olnud inimese allakäigu peamiseks põhjuseks. · Tänu mõistusele kasvab inimeses soov ennast täiustada ja muutuda paremaks, kuid see toob kaasa: · inimestevahelise konkurentsi · võrdlemise teiste inimestega (esialgu veel mittemateriaalses mõttes)
annaabi.ee 
