Koos emaga naastakse karja juurde mõni päev pärast ilmaletulekut. Kolmeaastastena aetakse noored täkud karjast minema. Noored täkud on energilised ja agressiivsed aga liiga noored, et märasid ligimeelitada ja oma kari luua. Selle- pärast hoiavad nad mitme aasta jooksul omaette. Noored võitlevad vanade täkkudega, kuni võidavad endale karja juhtimise õiguse. Mustang on ökosüsteemis oluline taimede seemnete levitaja. Mustang ei ole algupäraselt metsik loom. Nad muutusid metsikuteks kui inimesed hobuseid Ameerikasse kaasa tuues ning vabadusse lastel neil metsistuda lasid. 17. sajandi lõpul esines mustangi vähemalt üheksas Põhja-Ameerika lääneosariigis. Neid elas seal 2-5 miljonit isendit. Preeriate harimisega kaasnes mustangite arvukas tapmine. Kõige enam tapeti neid 20. sajandil kui neid püüti kinni, et Buuri sõjas ja 1. Maailmasõjas kasutada. Samuti püüti neid igapäevaseks kasutamiseks. 1960-nde aastate keskpaiku oli mustange 18 000-34 000
Isoleeritud asurkonnad on veel Iirimaal, Šotimaal, Alpides ning Sahhalini ja Hokkaido saarel. Valgejänes on aklimatiseerunud Tšiilis ja Argentinas. Minevikus oli valgejänese levila märksa laiem. Näiteks pleistotseenis elas ta Krimmis. Levila eraldatud osa Alpides näitab, et tõenäoliselt asustas ta kunagi suuremat osa Lääne-Euroopast. (wikipeedia.org) 3 PALJUNEMINE Innaajal muutuvad isased valgejänesed metsikuteks ja agressiivseteks. Nad ründavad pea koguaeg teineteist ja kutsuvad esile tülisid, et emasloomade pärast võidelda. Suures osas nende levila aladest toimub esmakordne paaritumine kevade hakul, tundras leiab see aset aga maikuus. Jänkupojad sünnivad umbes 50 päeva pärast viljastumist. Tiinus vältab veidi kauem kui teistel jäneseliikidel, sest pojad sünnivad juba täielikult väljaarenenutena. See suurendab nende ellujäämisvõimalusi külmas ja niiskes keskkonnas
Siin leiavad nad paremat kaitset külma ja tuule eest. Jänesed, kes veedavad talve avatud tundras, leiavad varjepaika ainult kivide või madalamate põõsaste vahel. Skandinaavias elutseb valgejänes mitmekesistel taigaaladel aasta läbi. Alpides elutsevad valgejänesed kõrgemal mägedes, ülemisel metspiiril, mägimändidega kaetud aladel või alpiaasadel. Talveks laskuvad nad madalamatesse, vähema lumega piirkondadesse. Paljunemine Innaajal muutuvad isased valgejänesed metsikuteks ja agrevsiivseks. Nad ründavad pea koguaeg teineteist ja kutsuvad esile tülisid, et emasloomade pärast võidelda. Suures osas nende levila aladest toimub esmakordne paaritumine kevade hakul, tundras leiab see asset aga maikuus. Jänese pojad sünnivad umbes 50 päeva pärast viljastumist. Tiinus vältab veidi kauem kui teistel jäneseliikidel, sest pojad sünnivad juba täielikult väljaarenenutena. See suurendab nende ellujäämisvõimalusi külmas ja niiskes keskkonnas
htm järgi). 4 (www.flickr.com/photos/floridapfe/2101239951/) FENNEK KODULOOMANA Fennek on tõenäoliselt ainuke rebase perekonna liik, keda saab kodus pidada, sest erinevalt näiteks punarebasest ei erita nad ebameeldivat lõhna. Olgugi et fennekid on kergesti taltsutatavad, on nad siiski metsloomad ning nende pidamine lemmikloomana ei ole kõikjal seadusega lubatud. Lemmikloomadena peetavad fennekid jäävad üsna metsikuteks. Nad on küll tavaliselt mänguhimulised ja sõbralikud, kuid teevad kära ega pea korda. Fennekid on vilkad ning mõnikord reserveeritud ja sõltumatu olekuga nagu kassid, kuid energilised ja mänguhimulised nagu koerad. Nad vajavad palju liikumist ning armastavad palju kaevata. Endast väiksematesse koduloomadesse suhtub fennek kui saagisse või mänguasjasse (http://et.wikipedia.org/wiki/Fennekrebane). 5 (http://mofoyo
coli), indutseeriti proflaviiniga. 3. Proflaviin lisab või võtab ära aluspaare 4. Mutantide identifitseerimine: 1. Kasv E. coli B: r+(metsik) tihe kasv rII (mutant) harv 1. Kasv E. coli K12(): r+ (metsik) kasv rII (mutant) kasv puudub 1. Raaminihke mutatsioon põhjustab erinevusi a/h ahelas Mutante saab pöörata tagasi metsikuteks (revertandid); del () korrigeerib lisandumise (+) ja vastupidi 3. Kolme r+ mutandi kombinatsioon annab revertante rutiinselt Geneetilise koodi lahtimuukimine: 1. Rakuvaba valgusünteesi loomine in vitro: isoleeritud E. coli. (ribosomärgistatud a/h). Sünteetiline mRNA milles ainult ühte tüüpi nukleotiide: UUU = Phe, CCC = Pro, AAA = Lys, GGG = ebastabiilne 2. Sünteetilised koplümeerid (CCC, CCA, CAC, ACC, CAA, ACA, AAC, AAA)
lõiku. Geen koosneb ca 1000 nukleotiidi paarist. Geenidesse on koondunud kõik raku omadusi puudutav informatsioon. Geenid jaotatakse: *struktuurgeenid kannavad informatsiooni raku poolt produtseeritavate valkude kohta; *regulaatorgeenid reguleerivad struktuurgeenide tööd; *operaatorgeenid reguleerivad koos regulaatorgeenidega struktuurgeenide töö kiirust. Geenid võib jaotada ka : *metsikuteks ehk looduslikku tüüpi geenideks, mis esinevad looduslikes tüvedes; *muteerunud ehk ,,defektseteks" geenideks. Genotüübi ehk genoomi moodustavad kõik raku geenid, mis kanduvad ühest põlvkonnast teise. Seega genotüüp on geenide kogum, mis määrab mikroorganismide geneetilise potensiaali. Mikroorganismide muutlikkust seostatakse nende fenotüübi ja genotüübi muutumisega. Tulenevalt
Tihti tabasid ulatuslikke alasid kehvast ilmast tingitud põllusaagi ikaldused, millega kaasnesid näljahädad, hinnatõus ja epideemiad. Riided tehti tavaliselt ise linasest või villasest kangast. 3.5. Talupoegade mõttemaailm ja ellusuhtumine: Valdav enamus keskaegsetest talupoegadest olid kirjaoskamatud. Seetõttu on teised ühiskonnakihid neid kirjanduslikes allikates kujutanud põlguse ja üleolekutundega, pidades neid räpasteks ja metsikuteks. Talupojad olid oma ellusuhtumiselt konservatiivsed: nad leppisid traditsiooniliste kohustuste ja ülesannetega; uuendustesse ja muutustesse suhtuti umbusklikult, sest see rikkus Jumala poolt seatud korda. Traditsioonilise elukorralduse muutmine võis seetõttu enesega kaasa tuua talupoegade laiaulatuslikke ülestõuse. Talupojad olid sügavalt usklikud, kuid tihti segunesid nende religioossed arusaamad sajanditevanuste
Tihti tabasid ulatuslikke alasid kehvast ilmast tingitud põllusaagi ikaldused, millega kaasnesid näljahädad, hinnatõus ja epideemiad. Riided tehti tavaliselt ise linasest või villasest kangast. 3.5. Talupoegade mõttemaailm ja ellusuhtumine: Valdav enamus keskaegsetest talupoegadest olid kirjaoskamatud. Seetõttu on teised ühiskonnakihid neid kirjanduslikes allikates kujutanud põlguse ja üleolekutundega, pidades neid räpasteks ja metsikuteks. Talupojad olid oma ellusuhtumiselt konservatiivsed: nad leppisid traditsiooniliste kohustuste ja ülesannetega; uuendustesse ja muutustesse suhtuti umbusklikult, sest see rikkus Jumala poolt seatud korda. Traditsioonilise elukorralduse muutmine võis seetõttu enesega kaasa tuua talupoegade laiaulatuslikke ülestõuse. Talupojad olid sügavalt usklikud, kuid tihti segunesid nende religioossed arusaamad sajanditevanuste paganlusele omaste
Sooviksin tänada oma juhendajat Sirje Keremed, kes juhendas mind selles töös. 4 1.Kasside ajalugu Kassiarmastajate jaoks on kass (vaata joonis 1) ilu ja graatsia sümboliks. Kriitikud peavad kassi aga silmakirjalikuks ja liiga isepäiseks loomaks. Selline lummus ja vastuolulisus on kestnud juba sajandeid. (Purina 2011) Inimeste ja kasside kooselu sai arheoloogide arvates alguse umbes 10 000 aastat tagasi. Kodukassi metsikuteks eellasteks peetakse eelkõige Kirde-Aafrikas levinud Liibüa ookerkassi ja võsa- ookerkassi. (Vikipedia 2011) 1.1.Esimesed kassid Esimesed teadaolevad andmed harmoonilisest kooselust kassidega pärinevad Vana-Egiptusest (joonis 1) 3000 aastat e.m.a. Kodukassi esivanemateks peetakse arheoloogiliste uuringute tõendusmaterjalide põhjal Aafrika metskassi. Aafrika metskasse peetakse ka praegu väga paljudes peredes lemmikloomadena
annaabi.ee 
