Ta kuulub ka Eesti Kirjanike Liitu ja Eesti Kirjanduse Seltsi. Üks isikupärasemaid eesti luuletajaid, ka Postimehes töötanud Priidu Beier Luulekogud · 1986 "Vastus" esikkogu · 1989 "Tulikiri" · 1991 "Mustil päevil" · 1997 "Femme fatale" · 2000 "Maavalla keiser ehk Kurb Klounaad" pühendatud vanematele · 2007 "Saatmata kirjad" · 2002 «Monaco» · 2005 Matti Moguci nime all tunamullu ilmunud raamatut «Mina metsikuim mehike». · 1989 Õrn ja rõve · 1999 Mina Eiffelli torn · ,,Saatmata kirjad"/Luuletusi aastatest 1976-2000 (2007) · Jah, loodame, et veel sel aastal ilmub väike valikkogu «Saatmata kirjad», mille on koostanud Aidi Vallik mu varasemast luulest ja «Maavalla keisrist». Valikkogu on üsna kurb, mul läks silm niiskeks, kui ma seda lugesin. Irooniat ja jõhkrust on seal samuti, aga domineerib õrnem, leebem ja armunud luuletaja.
Jõed on seal kandis tormilised moodustades koski ning jugasid, eriti mere läheduses. Jääaegse mandrijää masside mitmekordne pealetung ja taganemine ongi tähtsaim jõud, mis on uuristanud kaljudesse need jõetaolised merelahed. Norras o tänapäevalgi mandrijääd üle 17000 liustiku (enamik neist on väikesed ja katavad kokku ainult umbes 3300 ruutkilomeetrit), millest mitmed küünivad mõne fjordini, omakorda suurendades nende maalilist ilu. FJORDID Kõige ,,antiklassikalisem", metsikuim ja fantastilisem onkindlasti Lääne-Norra fjordide ala, mis ulatub Rogalandist lõunas lofoodideni põhjas ehk linnade järgi öeldes Stavangerist Tromsøni. Fjorde võib leida kõigil Norra randadel, kuid lõunarannikul on nad väiksemad ja suhteliselt madalate kallaste vahel. Ka suur oslo fjord mõjub rahulikuna, sest mäed jäävad enamasti veest eemale, rannad on lauged ja upuvad rohelusse, kuigi kohati võib sealgi näha järske kaljuseid kaldaid.
karjääri ja jäi seejuures sisemistes veendumustes kindlalt truuks oma rõhutud rahvale, oli ühelt poolt imetlusväärne ja üllatav, teiselt poolt aga väljendas ometi üht oma aja seaduspärasust. (Jansen 1983: 7) Köleri tolleaegsed mõtted ja meeleolud on küllalt selgelt kirja pandud tema biograafias: ,,Mida lähemalt ma vaatlesin talurahva elu, seda enam suurenes minu hinge vallanud sügav kaastundmus, sest tõelisus ületas kõik, mida võis luua metsikuim fantaasia. Maale minnes nutsin ma tihti kui laps, tundes oma täielikku jõuetust rahvast millegagi aidata." Ent ometi oli ta otsustanud: ,,Võtsin nõuks seda teha, mis võin, et ilma vägivaldsuseta inimlik elu eestlastele tuleks..." (Jansen 1983: 9) Võib-olla on Köleri üks suuremaid ajaloolisi teeneid see, et ta õhutas ja abistas Viljandimaa talupoegi ja maaharitlasi, kes 1860. aastate keskpaiku hakkasid esitama
karjääri ja jäi seejuures sisemistes veendumustes kindlalt truuks oma rõhutud rahvale, oli ühelt poolt imetlusväärne ja üllatav, teiselt poolt aga väljendas ometi üht oma aja seaduspärasust. (Jansen 1983: 7) Köleri tolleaegsed mõtted ja meeleolud on küllalt selgelt kirja pandud tema biograafias: „Mida lähemalt ma vaatlesin talurahva elu, seda enam suurenes minu hinge vallanud sügav kaastundmus, sest tõelisus ületas kõik, mida võis luua metsikuim fantaasia. Maale minnes nutsin ma tihti kui laps, tundes oma täielikku jõuetust rahvast millegagi aidata.“ Ent ometi oli ta otsustanud: „Võtsin nõuks seda teha, mis võin, et ilma vägivaldsuseta inimlik elu eestlastele tuleks...“ (Jansen 1983: 9) Võib-olla on Köleri üks suuremaid ajaloolisi teeneid see, et ta õhutas ja abistas Viljandimaa talupoegi ja maaharitlasi, kes 1860. aastate keskpaiku hakkasid esitama
jõud, mis on uuristanud kaljudesse need jõetaolised merelahed. Norras o tänapäevalgi mandrijääd üle 17000 liustiku (enamik neist on väikesed ja katavad kokku ainult umbes 3300 ruutkilomeetrit), millest mitmed küünivad mõne fjordini, omakorda suurendades nende maalilist ilu. 7 2.1. FJORDID Kõige ,,antiklassikalisem", metsikuim ja fantastilisem onkindlasti Lääne-Norra fjordide ala, mis ulatub Rogalandist lõunas lofoodideni põhjas ehk linnade järgi öeldes Stavangerist Tromsøni. Fjorde võib leida kõigil Norra randadel, kuid lõunarannikul on nad väiksemad ja suhteliselt madalate kallaste vahel. Ka suur oslo fjord mõjub rahulikuna, sest mäed jäävad enamasti veest eemale, rannad on lauged ja upuvad rohelusse, kuigi kohati võib sealgi näha järske kaljuseid kaldaid.
korratuse tekkimise vältimiseks iga paari tunni tagant olukorda hindamas käisid, kolmandaks kuulsaks lokaaliks oli kohvik „Pegasus“, mis asus Kirjanike Maja all. Just need kolm kohvikut olidki peamisteks seaduslikeks punkarite kogunemiskohtadeks (sest nii avalikus kohas omavoliliselt suurema olengu korraldamine kui ka punkkontserdi organiseerimine olid võimudele pinnuks silmas). 1984. aastal nägi ilmavalgust Matti Moguči teine luulekogu pealkirjaga „Mina – metsikuim mehike“. Seegi luulekogu pidi levima oma võimupoliitikaga vastuolus oleva sisu tõttu vaid masinkirjas paljundatult põrandaaluselt.46 1984. aasta teises pooles astusid avalikkuse ette kaks uut ning tulevikus väga mõjukaks kujunevat punkbändi – Velikije Luki ning Vennaskond. Juhuse tahtel andsid bändid oma esimese kontserdi koos, 23. oktoobril.47 Kontserdil toimunut kirjeldab Ivo Uukkivi paraja annuse eneseirooniaga järgmiselt: Suurt ei mäleta. Vihma sadas
annaabi.ee 
