Kes on haldjas? «Haldjas» on gooti laen, mille vasteks on sõna haldan saksa keeles halten (= hoidma, kaitsma) Rahva animistlikus rahvausundis mingi looduseseme, nähtuse või ehitisega seotud ja seda hooldav üleloomulik olend. Reeglina on haldjad seotud kindla kohaga nn võimupiirkonnaga Sisuliselt on nad kohakaitsevaimud Näiteks järvehaldjad, metshaldjad, majahaldjad… Järvehaldjas Haldjate olemusest Nende hing elustab keha- vabahing Vanad eestlased mõistsid haldja all looduses elutsevaid hingesid Nad võisid vabalt liikuda ning tahtmisel omandada ka inimesele silmaga nähtava, kuju (vana hall mees või naine). Haldjad olid iseloomult muutlikud ning haldjaga pidi oskama suhelda. Haldjate heakskiidu ärateenimiseks viidi
või ookeanis. Metsahaldjas- Metshaldjat on kujutatud inimesesarnase olendina. Harilikult olevat ta puude kõrgune, kuid võivat muutuda ka inimesepikkuseks. Siis ilmuvat ta sageli valgeis rõivais taadina. Metsas olevat tal pere ja palju vara. Nagu vetehaldjad, nii pidanud metshaldjadki kaks korda aastas pulmi. Siis tormanud nad suuri puid murdes tuulispeadena ringi. Nad meelitanud enda juurde inimesi, eriti lapsi. Metshaldjad eksitanud ka kariloomi või kandnud neid ühest kohast teise. metshaldjas kaitseb inimesi kurjade vaimude eest ja annab jahisaaki, ent vihastades võib ka paha teha ja inimesi röövida. 15.Kreutzwaldi Isa Juhan Reinholdson, elukutselt oli kingsepp, hiljem Rakvere kihelkonna, Kaarli mõisa aidamees. Kreutzwaldi koolitee: õppis Rakvere köster Gööki algkoolis 18151817, kreiskoolis 1817 1818, Tallinna kreiskoolis 18191820, oli kaupmehe õpilane Tallinnas 18181819. Ta
Kuid Bilbol polnud endaarust mingeid kaldumusi seiklusteks. Tegelased:14 reisikaaslast Bilbo Paunaste Päkapikud: Dwalin Balin Kili Fili Dori Nori Ori Oin Gloin Bifur Bofur Bomber Thorin Tammiskilp-Mäealuse kuninga pojapoeg,troonipäria. Tegelased: Võlur Gandalf Oruhaldjad (Rivendell)-Elrond Trollid (William,Bert,Tom) Mäekollid (Orgid) Suur mäekoll,Põhjala Bolg Guglunk (Gollumn) Vargid-Hundid Kotkad Beorn-karumees Karurahnult Sünklaane ämblikud Metshaldjad Smaug-Lohe Bard-Smaugi tapja,Oru tõust Dain-Päkapikk Raudmägedest,Thorini nõbu,tuli oma vägedele appi. Kohad: Kääbikla Rohelise Lohe Kõrts Rivendell Sünklaas Pikkjärv Rutujõgi Järvelinn Üksildane Mägi Esemed: Orcrist-Trolliraiuja Glamdring-Vaenlaselööja Astel-Bilbo mõõk Võlusõrmus Laekakivi Bilbo Paunaste: Bilbo oli rahumeelselt elav kääbik,kes elas Maakonnas,täpsemini Kääbiklas,Paunotsal Ta oli väiksem kui päkapikk ja suurem kui lilliput
Kui minnakse marjule või seenile, siis palutakse, et võidaks soovitut leida. Luba peab paluma metsas puhkama istumiseks, suitsetamiseks ning ööbimiseks, mille puhul metshaldjate heatahtlikkuse kindlustamise vajadus on eriti selgelt tuntav. Samuti tuleb kordaläinud metsaskäigu ning hea marja- või seenesaagi eest haldjaid tänada.4 See, et metsast millegi võtmiseks tuleb luba küsida, näitab jällegi seda, et metshaldjad on kaitsevaimud, nad kaitsevad metsa ja metsa varasid. Samuti peegeldub siin austus, mis inimestel looduse vastu on. Kui nüüd mõelda praegusele ajale, siis inimesed on muutunud loodusvõõraks ning olgugi, et selline uskumus on iseloomulik küll väikestele kogukondadele (praeguse näite puhul vepslastele), siis sellegipoolest võiksid ka suuremad ja kaasajastunud rahvad mõelda antud teema peale. Varasemal ajal on kõigi esivanemad sõltunud loodusest ning seetõttu ka elus püsinud.
b)etteantus e traditsioon -kuidas sündmusi omavahel seostatakse c)kommunikatsiooni tasand- siin tekib tõlgendus sellest, mis juhtus Rahvausundi uurimine Eestis *19. saj RL vastu tuli Grimmide eeskujul mütoloogiline koolkkond, Eestis Neus * 19. saj II pool tundis huvi folkloori vastu, et leida etnilist eripära *20.sajandil uuriti, miks usund olemas on ja miks inimesed seda vajavad * nõukogude ajal uuriti: -elu, surm-pulmakombed, sünnikombestik,surm -üleloomulikkus-nt metshaldjad ja nende ilmnemiskujud ning kuidas neid nimetada -nõi-loitsimiskombestik RAHVAKALENDER tänapäevane ajaarvamissüsteem, mille säteteks on tähtpäevad ja tähtpäevadel on teatud tähendused, mis annavad märku, millega tegemist *rahvakalendri uurimisel on fookus kultuuri-tüpoloogilisel taustal *probleemsed: a) rahvaluule ei kuulu ainult minevikku vaid ka tänapäeva. kalendri tähtpäevade puhul tuleb ettekujutus, milline peaks olema mingi tähtpäeva tunne
Piksidele pannakse süüks hobuse- ja ponivargused. Piksid sundivat loomi ringiratast jooksma, “/.../ mille tulemusena tekivad erilised ringlõksud (gallitraps), mis meenutavad mujal maades tuntud haldjaringe.” (Levy 2001:168) Haldjaringidesse jäävad teekäiad kinni, tiirutades vahel tundide kaupa. Ringist välja pääsemiseks peab riided pahupidi selga panema. Sarnaseid vempe mängivad näiteks eesti metshaldjad, kes metsaskäijaid eksitavad. Tavaliselt on see isik neid enne millegagi pahandanud. Eisen kirjutab:“Eksijal moonutab metshaldjas silmad nii ära, et eksija võib kas 10 korda oma kodu ümbruses käia, ilma et selle ära tunneks.”(Eisen 1995:50) Ringiratast uitaja päästab eesti talurahva arvates koera haukumine või kuke kiremine. Ka see uskumus on ristiusu mõjul muutunud, osutudes kasulikuks kirikuõpetajatele –
puutüve ja ümiseb. Inimese moodi, lai vammus seljas, lai kaabu peas. Väike laps kiigub metsas puuoksal punane müts peas. Sageli ei olegi tegemist mitte nägemisega, vaid kuulmisega. Ühest küljest on metsavaimud metsaelanikud, teisest küljest metsakaitsjad. Kaitsevad loomi, linde ja muid metsaelanikke. Kaitsevad metsavaraste eest, nende eest, kes võtavad metsast liiga palju. Võivad kütid ära eksitada või loomi peita, kui kütt läheb liiale. Metshaldjad käinud inimeste lõkketulede juures end soojendamas. Naishaldjad rääkinud inimestega juttu jne. Veel üks tegevusvaldkond on seksuaalne agressiivsus, võivad tüütada marjulisi, meelitada kütte. Samuti on valdkonnaks eksitamine: halda jälgedele sattumine eksitab. Inimese suhted haldjaga on neutraalsed. Metshaldjale ei ohverdata, kui ohverdatakse, siis näiteks ühte metsa minnes pannakse esimene mari või seen tagasi (pidavat tulema hea saak). Kui
annaabi.ee 
