"Me kõik elame sama taeva all, kuid meil kõigil ei ole üks ja sama silmapiir." (Konrad Adenauer) Mis on silmapiir? Kas see, mida me näeme silmi tõstes ja metsaäärt vaadates või hoopiski see, mis laiub meie ees mere ääres horisonti silmates? Sest metsatukk võib olla väga lähedal, mereäärne horisont aga ääretult kauge. Kuid ühiseks jooneks on see, et isegi kui metsatukani on lühem maa ning ka vähem vaeva, kuid veepiirini peab kauem ning rohkem pingutama, siis mõlema puhul saab silmapiiri edasi tõugata. Selle taga peitub suur ja lai maailm, kui vaid ise selle poole liikuda. Mõni soovib elult rohkem, mõni vähem. Mõni on rahul just sellega, mis talle kaasa antud on ning mõni ihkab aina rohkemat. Mõne jaoks on tähtis kool lõpetada, pärast seda kohe tööle asuda, mõne jaoks kõrgharidus ja töökoht heas firmas ning kõrgel positsioonil,
" Poiss pööras pead ja naeratas. ,,Nüüd olen ka mina koletis." Ja ta viskas põleva oksa, mida seni kramplikult käes hoidnud oli, mehe poole. Too viskus meeleheitlikult, kui mõni haavatud loom oma puuris, ja otsis olematut väljapääsu. ,,Lähme?" Nad pöörasid ringi ja hakkasid jooksma. Peagi lükkas Elisa end õhku ja jäi maast meetri kõrgusele lendama ta oli väsinud, kuid nii liikus siiski kiiremini kui jalgsi. Looklev rada tundus igavene, kuni nad lõpuks metsatukani jõudsid: see oli Adelais' maavalduste lõpp. Jerome tahtis tagasi vaadata, kuid Helltiib keelas, ja olles haaranud ta käe, tiris enda järel pimedasse metsa. Teravad kuuse- ja männiokkad katsid maad seal, kus sõnajalad ja langema kõdunenud lehtpuutüved ruumi jätsid. Valimata teed trügisid põgenikud läbi tiheda võsaräga, maa soostudes aga hoidsid tugevamate aluspinnaste jalamile. ,,Kõik korras?"
b. juhuslikku või ajutist olekut või seisundit, milles ollakse, nt Jüri on siin rohkem nagu õpipoisiks; c. otstarvet, nt Joomiseks ärge seda vett küll kasutage; d. aega (tähtaega, kestust), nt Töö tuleb homseks valmis teha. Koosolek määrati reedeks. Jäin nende juurde terveks nädalaks. Saava käände tunnus on ks. Rajav kääne Rajava käände abil väljendatakse: a. ruumilist piiri, nt Kõndisime aeglaselt metsatukani. Põld ulatus metsani; b. ajalist piiri, nt Ootasin teda hommikust õhtuni; c. kvantitatiivset piiri, nt Närvid olid kõigil viimse võimaluseni pingul. Temperatuur langes kolme kraadini. Rajava käände tunnus on ni. Olev kääne Oleva käände abil väljendatakse: a. tegevussubjekti või -objekti olekut või seisundit, nt Ta lamas haigena voodis. Tundsin end täieliku võhikuna. Ma nägin teda vihasena karjumas. Olev kääne võib väljendada ka:
b) juhuslikku või ajutist olekut või seisundit, milles ollakse, nt Jüri on siin rohkem nagu õpipoisiks; c) otstarvet, nt Joomiseks ärge seda vett küll kasutage; d) aega (tähtaega, kestust), nt Töö tuleb homseks valmis teha. Koosolek määratireedeks. Jäin nende juurde terveks nädalaks. Saava käände tunnus on ks. Rajav kääne Rajava käände abil väljendatakse: a) ruumilist piiri, nt Kõndisime aeglaselt metsatukani. Põld ulatus metsani; b) ajalist piiri, nt Ootasin teda hommikust õhtuni; c) kvantitatiivset piiri, nt Närvid olid kõigil viimse võimaluseni pingul. Temperatuur langes kolme kraadini. Rajava käände tunnus on ni. Olev kääne Oleva käände abil väljendatakse: a) tegevussubjekti või -objekti olekut või seisundit, nt Ta lamas haigena voodis. Tundsin end täieliku võhikuna. Ma nägin teda vihasena karjumas. Olev kääne võib väljendada ka:
a) olekut või seisundit, millesse siirdutakse, nt Mari muutus väga kurvaks; b) juhuslikku või ajutist olekut või seisundit, milles ollakse, nt Jüri on siin rohkem nagu õpipoisiks; c) otstarvet, nt Joomiseks ärge seda vett küll kasutage; d) aega (tähtaega, kestust), nt Töö tuleb homseks valmis teha. Koosolek määratireedeks. Jäin nende juurde terveks nädalaks. Saava käände tunnus on ks. Rajava käände abil väljendatakse: a) ruumilist piiri, nt Kõndisime aeglaselt metsatukani. Põld ulatus metsani; b) ajalist piiri, nt Ootasin teda hommikust õhtuni; c) kvantitatiivset piiri, nt Närvid olid kõigil viimse võimaluseni pingul. Temperatuur langes kolme kraadini. Rajava käände tunnus on ni. Oleva käände abil väljendatakse: a) tegevussubjekti või -objekti olekut või seisundit, nt Ta lamas haigena voodis. Tundsin end täieliku võhikuna. Ma nägin teda vihasena karjumas.
annaabi.ee 
