Eesti ei alistunud võitluseta. Võimude vägivallapoliitika.Selle poliitika suunajaks oli parteiaparaat ja otseseks täideviiaks eelkõige julgeolekuorganid: nii sise-kui ka riikliku julgeoleku ministreerium.Juba 1944a-l algasid Eestis Saksa okupatsiooni aktiivsete toetajate ja muidu nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste massilised arreteerimised,nende saatmine vangi-ja sunnitöölaagritesse. Represseerituid oli 1944-1954 ligikaudu 30000. Metsasolijate väljameelitamiseks kuulutati välja amnestia kuid peagi selgus,et vaatamata lubadustele osa metsast väljatulnuid vangistati mistõttu järgmised amnestiad enam tulemusi ei andnud. Otsesele füüsilisele represseerimisele lisandus vaimne vägivald,mis väljendus ühiskonna vaimuelu täielikus allutamises valitseva reziimi ideoloogilistele dogmadele ja sõjaeelse kultuurisfääri(haridus,teadus,kunst jms.) tasalülitamiseks. 1949a toimusid massiküüditamised.Ööl vastu
relvastatud kallaletung teisele riigile eesmärgiga see vallutada 5. Repressioon vägivald. Nt massi mõrvad, vangistamine ebaseaduslikult, piinamine ülekuulamisel. 6. Rajoniseerimine - selle käigus kaotati maakonnad ja moodustati 39 maarajooni. 7. Metsavendlus 1944-1953 a. otsene relvavõitlus. 8. Amnestia Enne tähtaega vabastamine. Kuulutati välja metsasolijate väljameelitamiseks võimuorganite poolt. 9. Sundvõõrandamine ehk riigistamine. Karotamm EKP eeotsas. Parteisse kuulusid juunikommunistid, laskurkorpuse veteranid ning venemaa eestlased. Käbin pärast karotamme EKP juht. Ajas mõõdukat laveerimispoliitikat. J. Pitka vägede juht Päästekomitee liikmed: Päts, Vilms, Konik ? Nõukogude poliitika tagajärjed Eesti rahvale: palju hukkunuid (küüditamised), eesti keele
Nõukogude võim kasutas metsavendade vastu võitlemiseks sõjaväe regulaarüksusi ja julgeoleku väeosu ning kohalikke nõukogude aktiviste. Metsavendade vastupanu nõrgendas 1949 toime pandud küüditamine. Võimude vägivallapoliitika. 1944. aastal algasid nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste massilised arreteerimised ja nende saatmine vangi- ja sunnitöölaagritesse. Represseeritute arv oli ligikaudu 30 000. arreteerimise eest pages osa inimesi metsadesse varjule. Metsasolijate väljameelitamiseks kuulutasid võimuorganid välja amnestia ja kutsusid neid tagasi oma igapäevatöö juurde. Väljatulnud aga vangistati. Lisandus vaimne vägivald, mis väljendus ühiskonna vaimuelu allutamises valitseva reziimi ideloogilistele dogmadele. Sõjajärgne vägivallapoliitika saavutas haripunkti 1949. aastal toimunud massiküüditamisega. Ööl vastu 26. märtsi saadeti Eestist siberisse 20 722 inimest. Stalinismi võimutsemine.
1949 aasta küüditamine. Võimude vägivallapoliitika. NSVL võimu vägivallapoliitika oli mitmekülgne ja suuantud erinevate elanikkonnakihtide vastu, et allutada ühiskond täielikult oma kontrollile. Juba 1944 algasid Eestis Saksa okupatsiooni aktiivsete toetajate ja muidu nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste massilised arreteerimised ja nende saatmine vangi- ja sunnitöölaagrisse. Arreteerimiste eest pages osa inimesi metsa varjule, täiendades sellega metsavendade ridu. Metsasolijate väljameelitamiseks kuulutasid võimuorganid välja mitmel korral amnestia ja kutsusid neid tagasi pöörduma oma igapäevatöö juurde. Peagi selgus, et lubadusele vaatamata osa metsast väljatulnuid vangistati, mistõttu järgnevad amnestiad enam loodetud tulemusi ei andnud. Otsesele füüsilisele vägivallale lisandus vaimne vägivald, mis väljendus ühiskonna vaimuelu täielikus allutamises valitsevale reziimile ning sõjaeelse kultuuri keelamine
Ilmalikud matused ja pulmad olid samuti populaarsed. Ateistliku propaganda sunnitöölaagrisse. Arreteerimiste eest pages osa inimesi metsa varjule, täiendades sellega eesmärk oli kujundada vaenulikku või ülevat suhtumist kirikusse ja religiooni. Noorema põlvkonna puhul see õnnestus. ENSV kirik jäi püsima ja täitis vaimse opositsiooni rolli. metsavendade ridu. Metsasolijate väljameelitamiseks kuulutasid võimuorganid välja mitmel korral amnestia ja kutsusid neid tagasi pöörduma oma igapäevatöö juurde. Peagi Hariduolud selgus, et lubadusele vaatamata osa metsast väljatulnuid vangistati, mistõttu järgnevad Iseseisvusaegne haridussüsteem likvideeriti täielikult. Koolikorraldus rajanes ühtluskooli amnestiad enam loodetud tulemusi ei andnud
NSV Ülemnõukogu oma Presiidiumiga. Selle esimeheks oli Barbarus, hiljem Eduard Päll. Territoorium. Eesti territooriumi vähendati.10 maakonda, 236 valda. Raplamaad nt ei olnud. Haldusjaotus enne maarajoonide moodustamist: Harjumaa hästi suur, raplamaad pole, valgamaa hästi väike, pärnumaa ka lahmakas. Haldusjaotus pärast maarajoonide moodustamist 1950. ja oblastipiirid: 2 oblasti: harju, valga, pärnu vms.. Metsavennad sõda pärast sõda. Metsasolijate väljameelitamiseks kuulutasid võimuorganid välja mitmel korral amnestia ja kutsusid neid tagasi oma igapeävatöö juurde. Väljatulnumd aga vangistati. Massiküüditamine 1949. aastal 26. märtsil. 20k. 1946. pöördusid vabatahtlikult tagasi kodumaale ehk repatrieerus 15k. Eestlast. 1954. moodustati eksiil- ehk pagulasvalitsus, mille eesotsas oli EV viimase põhiseadusliku valitsuse vanim teovõimeline isik August Rei.
annaabi.ee 
