Looduse habras tasakaal Maa, kus me kõik elame on kujunenud väga pikkade aastate jooksul, samuti ka loodus, mis meid kõiki ümbritseb. Sinnamaani, kui maa peale tekkis inimene oli loodus enda tasakaalus hoidmisega ideaalselt hakkama saanud, toimusid vulkaanipursked, mis kandsid laiali tuhka ja muutsid põldusi ja metsasi viljakateks, kõikjal oli palju metsa, mis tagas hea hapnikuvaru, oli palju eriliigilisi loomasi, vesi oli puhas jne. Aga mida saame meie teha, et säilitada loodus ilusana ka meie tulevastele põlvedele, kas üldse saame? Kas me suudame taastada looduse hapra tasakaalu? Inimeste põhjustatud kahjud on meeletult suured, üks suuremaid on minuarust niinimetatud ,,maa kopsude" kallale minek. Toimuvad suured lageraided, kus valimata kas noor või vana puu läheb ikka sae alla
võrrelda eelmiste sajanditega. Meil on välja ilmunud see sajand juba nutitelefonid ,tahvelarvutid ja sülearvutid. Kui seda nüüd mõelda siis see on väga suur samm tehnoloogias ,sest näiteks eelmistel sajanditel eksisid laevadega meremehed ära ja praegusel sajandil on olemas mobiilis juba GPS mille järgi saab koju minna kui keegi inimene on ära eksinud. Üks põhjustest miks elektroonika seadmeid tehti oli sellepärast et inimesed ei peaks raiuma maha liiga palju metsasi ja nüüd tänapäeval paljud koolid kasutavad palju arvuteid tundides et metsa maha raiumist piirataks. Inimeste rahvaarv on muutunud meeletult 21. sajandil, me rahvaarv ületas hiljuti 7 miljardit ja me kõik tähistasime seda ,kui see sündmus juhtus. Igal pool maailmas see heameelt ei toonud näiteks Hiinas kehtestati peredes ühe lapse poliitika ,mis loomulikult paljudele ei meeldinud. Iga sajand ei saa mööda minna sõdadest ,see sajand on olnud mõned riigid
sõltuvalt väga palju erinevaid metsatüüpe. 2 July 22, 2012 Footer text here Salumetsad Kasvab kõige viljakamatel muldadel. Lõpuks haritakse põldudeks. Seal kasvavad enamasti kuused. Peale kuuskede ka paljud väärislehtpuud nagu näiteks tammed, saared, jalakad, vahtrad ja pärnad. Sellist sorti metsasi iseloomustab lopsakas ja liigirohke alusmets. Alusmetsa moodustavad sarapuu, kuslapuu, lodjapuu ja magesõstar. Rohurindes levib naat, koldnõges, kopsurohi, salu-tähthein, metspipar, naistesõnajalg, sinilill ning võsaülane. 3 July 22, 2012 Footer text here 4 July 22, 2012 Footer text here Laanemetsad Kasvavad viljakama pinnasega parasniisketel aladel.
aasta 24. veebruaril. 3.Proovi kriitiliselt lugeda Põhiseadust ja leia vastuolusid. (peamiselt paragraafid 1-55). Tee 3 lühiarutlust enda poolt valitud § kohta. Arutlustes too näited ja püüa kriitiliselt arutleda, probleemidest paragraafi täitmisel ühiskonnas. Lisa oma hinnang! § 53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus. Kahjuks see seadus alati ei toimi. Eestis on väga palju metsasi, kuhu on visatud prügi maha ning see näitab et looduskeskkonna säästmisest on asi väga kaugel. Seda probleemi üritatakse lahendada, korraldades üritusi nt „Teeme ära“, kuid see ei vii kõike prügi metsa alt ära. Mina arvan, et inimesed peaksid sellise asja eest trahvi saama. § 55. Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda. See on suhteliselt vale
........................................................................................................................9 6. Turism.............................................................................................................................................10 7. Keskkonna mitmekesisuse säilitamine...........................................................................................11 Minu arvates teeb Põlva vald hetkel piisavalt, et säilitada ja hoida valla piires olevaid metsasi ja veekogusi puhastena ning järgmiste aastate jooksul nähakse kindlasti ka vaeva, et õhusaastet vähendada ja puhtana hoida. Kui Põlva vald jätkab samas vaimus, siis tulevikus on Põlva kindlasti üks rohelisemaid paiku terves Eestis. Ainuke asi mida saaks paremini teha oleks see, et kõik Põlva valla elanikud oleksid rohkem rohelise mõtlemisega ja kasutaksid võimalikult palju valla poolt välja
Prügilate kasutamise eest tuleb küll tasuda,kuid sellegipoolest pean ma täiesti absurdseks seda,et mõnel inimesel on sellest väikesest rahasummast sedavõrd kahju,et ta peab oma jäätmetest illegaalselt vabanema ning seeläbi loodust reostama.Kui on ressurssi prügi toota,siis peab olema ka ressurssi,et prügist legaalselt vabaneda.Meele teevad rõõmsaks selli- sed aktsioonid nagu näiteks ,,Teeme ära 2008",kus väga paljud inimesed üle Eesti tulid kokku ning koristasid vabatahtlikult metsasi prügist.Sellised ettevõtmised on küll väga tõhusad ja kasulikud,kuid seni kuni inimesed oma suhtumist ei muuda,pole neil erilist mõtet,kuna ajapik- ku on metsaalused jälle sama reostatud.Voltaire,kes oli kuulus prantsuse filosoof, kirjanik ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest,on öelnud ,,Ükski lumehelves ei tunne ennast süüdi laviinis." Inimesed,kes loodust reostavad mõtlevad samamoodi,et mis see üks prügikott ikka keskkonnale teeb
tagajärg on elutähtsa geneetilise mitmekesisuse kaotsiminek. KOKKUVÕTE Brasiilia on küll suur ja rikkaliku kultuuriline riik, mille loodus on imetlusväärne. Kuigi Brasiilia kliima ja mullastiku tõttu ei saa seal palju tegeleda põllumajandusega on see riik siiski esimestel kohtadel kohviubade, kakaoubade, mandariinide ja banaanide eksportimisel. Põllumajanduse laienemisega tekivad Brasiilias keskkonnaprobleeme, kuna metsasi hävitatakse iga aasta u.35 000 ruutkilomeetri võrra. Kalanduse suhtes Brasiilia ei ole üldse arenenud kuigi võiks Brasiilia kalanduse pealt rohkem raha teenida. Peamised mereannid eksportimisele Brasiilia kalanduses on krabi ja vähk. Kuna suurem osa kalandusest on ette võetud privaatsete ettevõtete poolt, tuhanded kalurid püüavad kalad mitte eksportimisele, vaid enda tarbeks ja lähedal asuvate marketite jaoks.
annaabi.ee 
