Siia klastrisse kuuluvate inimeste arv ulatub kümnetesse tuhandetesse. Ainuüksi RMK (Riigimetsa majandamise keskus) pakub tööd enam kui 800 inimesele (aasta 2010 seisuga). Lisaks kasutatakse ka väga palju alltöövõtjate teenuseid. Samuti on rakveres asuva JELD-WEN Eesti As tehase 3 vahetuses kokku ligi 700 töötajat. Nende peamisteks toodeteks on sise- ja välisuksed ning ukselengid. Selliseid metsaklastriga seotud firmasid ja institutsioone on eestis sadu, kui mitte tuhandeid. Metsasektoris hõivatud tööjõu osakaal hõivatute koguarvust oli 5,1 % (ESA 2008).
õlikultuuride kasvatus (25%), seakasvatus (9,6%) ja kartulikasvatus (5,3%). (Eesti Põllumajandus Kaubanduskoda) Metsandus Eesti maismaast peaaegu poole ehk 49% katab mets. 2014. aastal oli Eesti metsamaa pindala 2.3 miljonit hektarit. Levinumad puistud on männikud 33%, kaasikud 30,7%, kuusikud 16.9% ja hall-lepikud 9,1%. ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni andmetel on Eesti oma territooriumi metsasuse poolest Euroopas kuuendal kohal. Metsaga on otseselt seotud 35 000 töökohta metsasektoris ning kaudselt paljud turismi-, spordi-, transpordi- jt sektorite töökohad. (Enno ja Raudsaar, 2016) Puistute keskmine vanus on hea (männikutel 63, kuusikutel 53, kaasikutel 41 aastat), kuid vanuseline jaotumus on ebaühtlane: palju on keskealisi metsi aga vähe noorendikke ja vanu metsi. 21. sajandil on vähenenud okaspuistute ja suurenenud lehtpuistute osakaal. Eelkõige on okaspuude vähenemine toimunud kuusikute arvel,
eraldistel, mis on selleks metsamajandamiskavas ette nähtud. Erametsaomanike vähest huvi oma metsa majandada on põhjendatud peamiselt ebasoodsa maksusüsteemiga. 14. juunil 2007. aastal võeti vastu tulumaksuseaduse muutmise seadus, mille alusel saavad füüsilisest isikust ettevõtjad endale kuuluvalt kinnisasjalt saadud metsamaterjali võõrandamisest saadud tulust maksustamisperioodil täiendavalt maha arvata kuni 45 000 krooni (jõustus 1.01.2008). Samas on metsasektoris tegutsevaid füüsilisest isikust ettevõtjaid u 3000 ehk ainult 5% enam kui 60 000 füüsilisest isikust metsaomanikust, mistõttu ei too antud seadusemuudatus tõenäoliselt endaga kaasa olulist raiemahtude tõusu erametsades. Samas tõsteti 2007. aasta algusest ka sotsiaalmaksu miinimumkohustuse arvestamise aluseks olevat kuumäära, mistõttu tõusis füüsilisest isikust ettevõtja jaoks sotsiaalmaksu avansiliste maksete määr 1980 kroonini kvartalis. See omakorda võib aga niigi
territooriumile: metsa ja savanni bioomi alale. · Kameruni põhjaosas esinevad savannile iseloomulikud taimed, mis liikudes lõuna poole asenduvad järk-järgult ekvatoriaalsete vihmametsadega. · Madalamad lõunapoolsed alad on kaetud tiheda ekvatoriaalse vihmametsaga. Metsandus · Õli ekspordi kõrvalt riigis, on ta teine väärispuidu eksportija, saades ekspordi tulust 20% ja tööjõud on 55000 inimest. Kamerunil on suur potentsiaal metsasektoris- ta võiks olla üks suuremaid puidu ja muude puidutoodete eksportijaid- kuid seda piirab põhioskuste transpordi infrastruktuur, vihmametsa piirkonnaga riigis. Hiljutised reformide ja valitsuse töötlemata puidu ekspordi keeldu tõttu on suurendanud töödeldud puidu tootmist ja eksporti, kuid ka 30% langus töötlemata puitu. Kamerun oli varem suurim palkide tootja Aafrikas, ligi 60 protsenti kogust metsast on eksporditud. Umbes 80%
raiutud puudega. Illegaalsed tegevused metsas on vähenenud paralleelselt maareformi tempo raugemisega ja raiemahtude vähenemisega. Tõhusamaks on muutunud ka metsandusalane seadusandlus ning keskkonnajärelvalve. Aastal 2001 registreeris Keskkonnainspektsioon 1010 ebaseaduslikku raiet, aastatel 2002 ja 2004 registreeriti vastavalt 837 ja 554 ebaseaduslikku raiet. Kui ebaseaduslike raiete arv on aastatega vähenenud, siis metsasektoris toimuvate maksupettuste osas puudub siiani selge ülevaade. Aastal 2000 hinnati, et metsamüügist laekub vaid 30% tegelikust tulumaksust, ametlikud hinnangud selles osas aga puuduvad üldse. Samuti puudub hetkel ülevaade kuivõrd levinud on metsandussektoris ümbrikupalkade maksmine ja seega sotsiaal- ning tulumaksust kõrvale hiilimine. Lisaks eelnimetatule on metsasektor olnud pidevalt hädas käibemaksupettuseid kasutavate ettevõtetega, kes kasutades maksupettustest
Metsasektori jätkusuutliku arengu aluseks on Eesti metsade tootlikus ja elujõulisus, mis loob eeldused ka metsal ja puidul põhinevatele kvaliteetsetele toodetele ja teenustele. Eesti metsadest on võimalik pika aja kestel jätkusuutlikult raiuda kuni 15 miljonit kuupmeetrit tüvepuitu aastas. Aastail 20012007 raiuti keskmiselt vaid 8 miljonit kuupmeetrit aastas ning märkimisväärne osa puittoormest jäi erinevatel põhjustel kasutamata. Iga kuupmeeter metsasektoris töödeldud kodumaist puitu toob riigikassasse 140 krooni mitmesuguste maksude näol; kodumaise puidu asendamise korral importpuiduga on see näitaja vaid 63 krooni ehk 77 krooni vähem. Lisaks luuakse iga kuupmeetri puidu töötlemisega metsasektoris 540 krooni lisandväärtust, imporditud puidu korral on see näitaja 18% madalam. Eesti metsadest varutud puidu ja sellest toodetud puittoodete eksport aitab tasakaalustada riigi negatiivset väliskaubandusbilanssi
2013. aastal kattis Eestis metsamaa 2,3 miljonit hektarit ja metsade puidutagavara ulatus 478 miljoni tihumeetrini. Levinuimad puistud olid männikud, kaasikud, kuusikud ning hall-lepikud. ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni kohaselt on Eesti oma territooriumi metsasuse (metsamaa osatähtsus maismaas) poolest Euroopas viiendal kohal. Esimesel kohal on Soome, millele järgneb Rootsi, Sloveenia ja Läti. Metsaga on otseselt seotud ligikaudu 35 000 töökohta metsasektoris. Kaudselt on metsaga seotud mitmed teiste sektorite töökohad näiteks: turism, sport, transport jne (Eesti statistika aastaraamat 2015). 2012. aastal jagunes Eesti Riigi territooriumil olev metsamaa omanike alusel järgnevalt: 38% ehk 848 825ha kuulus Riigimetsa Majandamise Keskusele, 34% ehk 746 377ha kuulus füüsilistele isikutele, 13% ja 291 893ha kuulus juriidilistele isikutele, 12% ja 272 848ha on reformimata metsamaa ja 3% ehk 74 001ha on muu riigimetsamaa (Aastaraamat Mets 2013).
kasutamise seisukohalt. Soode uurimise teine suund arenes seoses metsamaade kuivendamisega. 19. sajandiks oli selgunud, et soo- ja soostunud metsade kuivendamise järel puude kasv ja puistute tootlikkus suureneb. Metsakuivendamise tormiline periood Euroopas algas 19. sajandi teisel poolel. M. Siversi (1903) andmetel hakati metsamaid esmakordselt sihipäraselt kuivendama Eestimaal alates 1840.a. Metsakuivenduse tulemuste sihipärast uurimist alustati 1947.a. TA Bioloogia Instituudi metsasektoris kohe pärast selle asutamist. Sõjajärgse perioodi sooteadlastest-metsaparandajatest on tuntumad U. Valk, P. Kollist, V. Hainla, A. Ilves, U. Riispere, J. Pikk. Soode uurijate kolmas koolkond on kujunenud Tartu Ülikooli bioloogidest ja geograafidest. Nendest nimekamad on V. Masing, L. Laasimer, M. Ilomets, J. Paal, H. Simm, H. Trass jt. Tuntumad sooteadlased Professor Viktor Maasing (1925-2001). Temalt on ilmunud üle 90 trükitöö soodest. V. Masing on
aastal. Eesti metsasektor oli 1990. aastate alguses organiseeritud suures osas nõukogude ajast järele jäänud struktuuride põhjal. Kohandamine turumajandusega ja uute keskkonnanõuete täitmine osutus aeglaseks ja keeruliseks. Sai selgeks, et sektor vajab põhjalikku uuendamist. Peamised probleemid olid seotud metsandusadministratsiooni ümberkorraldamise, metsade kaitse ja kasutamise vahelise tasakaalu leidmise ja erametsaomanike toetusmeetmete väljatöötamisega. Et kiirendada arengut metsasektoris ja parandada seadusandlikku baasi, otsustas keskkonnaministeerium 1995. aasta alguses käivitada samal aastal Eesti metsanduse arenguprogrammi koostamise, mille ülesandeks sai riigi metsapoliitika korraldamine ning see pidi määratlema Eesti metsanduse arengu üldeesmärgid ja riigi osa nende saavutamisel. Eesti metsapoliitika, mille Riigikogu kiitis heaks 1997. aasta suvel, tunnustab Eesti metsade kõrget
annaabi.ee 
