hea ja kurja vahel, samuti süü ja lunastus ; singspieläi eeskujul esineb ka kõneldud lõike (nt Samieli partiis). Kuid muusikaliselt on Weberi ooper mitmekesisem, terviklikum ja läbimõeldum. Muusika on tihedalt seotud lavategevusega: tähtsamatel tegelastel on oma muuskalised teemad või motiivid, mis kõlavad orkestris just siis, kui ka laval nendega midagi toimub. Nt kütte ja loodust iselooustab metsasarvede kõla, Agathet klarneti laulvad meloodiad, Samieli juhtspetakord ja timpanid. Ooperi muusikas on kasutatud saksa rahvalaulude viise.
Äärmistes osades kostab beethovenlikku titaanlikkust. Keskmiste osade intiimsemad ja lüürilisemad karakterid on lähedased Schumannile. 3. osa skertso asemel on Brahmsile tüüpiline segu melanhooliast ja kergest huumorist. Siin on selgelt märgatav side viini klassikalise muusika zanriga. Suurema tähtsuse tänu 2.-ja 3. osa rahulikkusele omandab finaal. Aeglane sissejuhatus kirjeldab meeleheite viimset piiri. Nagu hea uudis otsustavast murrangust draamas kõlab metsasarvede teema. Vaskpillide koraal toob veel suuremat rahu. Seejärel tõuseb peateema kogu oma hiilguses. Sellel on palju ühist surematu hümniga vabadusele Beethoveni 9. sümfooniast. See pole juhuslik kokkusattumus, seda teeb Brahms teadlikult. 2. SÜMFOONIA on võrreldes 1.- ga klassitsistlikum. Struktuurilt haydn- beethovenlik. Selle sümfoonia mõte tuli talle rõõmsal hetkel, 1877. a. suvel Austrias maalilise järve ääres. Orkestreering on lihtsam ja läbipaistvam kui 1. sümf.-is
Meelde jäi õrn ja kaeblik oboesoolo. Teises osas mängis orkester võidukate ja säravate marsihelide taktis ja aeg-ajalt oli ikka kuulda koputuse motiivi.Kolmas osa algas lustlikumalt, koputuse motiiv oli kuulda, kuid veidi katkendlikumalt, aeg-ajalt kostsid kõrvu mazoorsemad helid. Saatusesümfoonia finaal oli emotsionaalne ja jõuline. Beethoveni V sümfoonia oli esitatud väga heal tasemel, orkestri esitus oli särav ja hoolikalt läbitöötatud. Enim meeldis metsasarvede mäng, mis koputuse- motiivis hästi esile tulid. Ka teiste puhkpillide soolod õnnestusid minuarust suurepäraselt. Täis kontserdisaalist lahkus rahvas õnnelike nägudega. Selline võimas muusika läks hinge ja liigutas iga kontserdil viibinut ning pakkus suurt muusikalist rahuldust. Orkester mängis hästi, ühtegi viga ning ebaõnnestumist mina ei märganud. Koostöö dirigendi ja orkestri vahel oli hea, suure koosseisu kõlajõud
Poco a poco Allegro marziale Allergro marziale animato Andante maestoso 296-343 344-404 405-419 Kuidas Liszt kasutas transformatsioonitehnikat "Prelüüdides" 1) Algteema, mida hakatakse muutma (sissejuhatus) C-duur Andante maestoso (peateema ekspositsioon) C-duur cantando (sideosa) C-duur E-duur Allegro maestoso (Repriis) 2) Kõrvalteema (lüüriline metsasarvede teema) E-duur Allegro marziale animato (repriisi sideosa) C-duur Hilise loomingu kohta vaata vihikust!
Kammerorkester (kunstiline juht Eri Klas). Tallinna Kammerorkester Puhkpilliorkester on kõige enam levinud orkestriliik. See võib koosneda kas ainult vaskpillidest või vask- ja puupillidest ning löökpillidest. Puhkpilliorkester kostab pidulikult ja kõlavalt. Eriti iseloomuliku värvingu annavad puhkpilliorkestrile kas vaskpillide rühma: heroiline trompetite- tromboonide ja pehme tämbriga kornetite (väike trompeti tüüpi pill)- metsasarvede rühm. Puhkpilliorkestrid möngivad nii sümfooniliste teoste seadeid kui ka originaalteoseid, viimastest moodustavad suure osa marsid ja tantsumuusika. Eesti Vabariigi aastapäeva paraadil marsitakse esti kaitseväe orkestri (peadirigent major Peeter Saan) muusika saatel. Eesti Kaitseväe orkester Rahvapilliorkestriks võiks nimetada mis tahes suuremat instrumentaalgruppi, mis moodustatakse peamiselt rahvapillidest
harmoonia edastab erilisi tundeid. · ORKESTER: Tuleb kasutusele mõiste ,,orkestrikõlavärv". Uudsete värvingute saamiseks äiendatakse sümfooniaorkestrit uute pillide näol (nt: harf, tuuba). Kasvab vaskpuhkpillide ja löökpillide osatähtsus. Orkester muutub seega palju suuremaks. Nt. Wagneri tuuba ,,tuuba sugulune" lasi helilooja Richard Wagner ehtitada Adolphe Saxi perefirmal. Oli mõeldud ooperi ,,Niebelungide sõrmus"tarbeks, et täita tühimikku metsasarvede ja trombooni vahel. On pidulikuma ja heroilisema kõlaga võrreldes tavatuubade lüürilise kõlaga 2. UUED ANRID ROMANTISMIAJASTUL 1) SOOLOLAUL Häälele instrumentaalsaatega, enamasti kalver, saade sageli virtuoosne Ühendati laulutsükliteks I soololauldetsükkel Beethoveni "Kaugele armastatule" 1816 `zanri tõeliseks "isaks" aga Franz Schubert 2) SÜMFOONILINE POEEM Emotsionaalselt pingestatud ühe-osaline sümfooniline teos sümfooniaorkestrile
annaabi.ee 
