materjalitehnoloogia teaduskonnas materjalitehnoloogia erialal spetsialiseerumisega puidutöötlemisele nii bakalaureuseõppes, magistrantuuris kui ka doktorantuuris. Metsasektori identiteet ja maine Hoolimata metsasektori olulisusest riigi majanduse ja sotsiaalvaldkonna jaoks jääb tema roll sageli teadvustamata. Senised avalike suhete alased jõupingutused ei ole suutnud metsakasutuse halba mainet kuigivõrd parandada, ehkki ebaseaduslike metsaraiete hulk on vähenenud ning järelevalve tõhusam. Ühiskonnas valitseb meelsus, mille kohaselt puitu kui materjali ja metsa kui elu- ja looduskeskkonda hinnatakse, kuid metsamajandusse suhtutakse halvasti. Vaja on tõhusamat sektoriülest meedia- ja koolitustegevust. Seosmaailmas toimuvate protsessidega Metsanduse arengukava tugineb Euroopa ministrite metsakaitsekonverentside 19-le resolutsioonile ja juhendmaterjalidele, mis metsade kõiki funktsioone käsitledes
konflikte". Artikli alguses oli juttu pruunkarudest üldiselt, näiteks seda, et nende rahvapärane nimetus on mesikäpp, kuna nad käivad meevargil ning laikäpp, sest nad tallavad viljapõldudel vilja. Samuti oli seal välja toodud vägagi huvitav fakt, mille peale ma varem eriti polegi mõelnud. Nimelt, et tänapäeval on inimtegevus ohtralt killustanud maastiku ehk metsloomade elupaigad on asendatud nüüd põldude, metsaraiete, suuremate teede ja asulatega. Sellest tulenevalt jääb loomadele üha vähem ruumi ning loomade ja inimeste elupaigad nihkuvad paratamatult üksteisele lähemale. Halb on see aga sellepärast, et selle tagajärjel tekib rohkem kokkupuuteid inimeste ja metsloomade vahel, mis aeg-ajalt võivad tekitada inimestele ka majanduslikku kahju, rääkimata ka vaimsest või füüsilisest kahjust. Kui ma noorem olin, käisin emaga tihti metsas marjul ja seenel ja poleks uskunud, et võin ise
Nad elavad valgusküllastes Lõuna- ja Kagu-Aasia metsades Kirde-Indiast ja Lõuna- Hiinast üle kogu piirkonna kuni Indo-Hiina, Sumatra ja Kalimantanini välja. Pärismaalased peavad seda karuliiki eriti ohtlikuks, kuna päikesekarudel on võimsad küünised ning nad on kiired, osavad ja ronivad oivaliselt. Päeviti magavad nad kõiksugu peiduurkais. Kui inimesed neid seejuures juhtuvad segama, ründavad nad välkkiirelt. Ulatuslike metsaraiete tõttu on päikesekarude arvukus viimastel aastakümnetel järsult langenud. Prillkaru Ainsaks karuliigiks Lõuna-Ameerikas on prillkaru. Nad kasvavad 1,2-1,8 meetri pikkuseks ja asustavad Lõuna-Ameerika lääneosa mäestikualasid kuni 3600 meetrit üle merepinna. See liik on suhteliselt haruldane ja säilinud põhiliselt suurtel looduskaitsealadel. Kohati ilmuvad nad aga ka inimasulate lähedusse, kus toituvad puuviljadest ja põllusaadustest. Mehhiko pruunkaru
Lendoravate elupaigas on sageli mahakukkunud kooritud või okastest puhtaks pügatud oksakesi ja näritud lehti. Vaid viimati toodud tegevusjälgede järgi on lendorava esinemise üle otsuse langetamine siiski väga riskantne. Lendorav on meil üks kõige rangemat kaitset vajavatest loomaliikidest. Tema asurkond on väike, seega tuleb sugulusristamisest tulenevate negatiivsete tagajärgede ärahoidmiseks kaitsta lausa iga indiviidi. Kuna lendorava probleemiks on vanade metsade kadumine metsaraiete tagajärjel, siis on lahenduseks vastavate kaitsealade loomine, mida nõuab ka Euroopa Liidu loodusdirektiiv. Esimene märge Eestis elavast lendoravast pärineb Pärnumaalt 1777. aastast. Alates eelmise sajandi keskpaigast on tema arvukus meil järjest kahanenud. Praegu on teada umbes 40 kindlat lendorava leiukohta. Ühes leiukohas asub minimaalselt üks teadaolev pesapuu. Ühes parimas paigas Sirtsi soo ääres Angusel elab aga tervelt 10 lendorava pesakonda. Täpset
nafta, gaas, põlevkivi, turvas). Fotosünteesiks on võimelised ka mõned autotroofsed bakteriliigid. Bakterite fotosünteesis ei eraldu aga hapnikku, sest nad ei saa vajalikku vesinikku mitte veest, vaid väävliühendeist. Kuni kahekümnenda sajandi keskpaigani ei mõjutanud inimtegevus meie planeedi kliimat märkimisväärselt. Viimasel ajal on aga mitmesuguste kütuste laialdane põletamine suurendanud süsihappegaasi sisaldust õhus. Ulatuslike metsaraiete tõttu väheneb pidevalt metsaga kaetud alade pindala. Kõige rohkem eraldavad õhku hapnikku troopilised vihmametsad, ent neid jääb üha vähemaks. Selle tulemusena väheneb atmosfääri lisanduva hapniku hulk, süsihappegaasi hulk aga kasvab. Hapnikuvaeguse probleem muutub aina aktuaalsemaks, sest see mõjutab otseselt eluprotsesse. Ameerika teadlaste katsed hoida tiineid hiiri erineva hapnikusisaldusega õhus andsid sokeerivaid tulemusi. Väiksema hapnikusisalduse
tagavara on seadustevastaste raiumise pärast ohustatud. Samas on puit üks väga tähtis majanduslik tuluallikas mõningatele troopilistele riikidele ja on ka parasvöötmes üks tähtis sissetulekuallikas neis maades elavate elanike jaoks. Ulatuse poolest suurimat tööstusliku lageraiet troopikapiirkonnas tehakse Indoneesias, kus igal aastal hävitatakse Sveitsi-suurune maa-ala vihmametsa. Viimane rikkumata vihmamets asub Aasias Lääne-Paapuas ja on ohustatud illegaalsete metsaraiete pärast (eriti merbau-intsia). Peasisseostjateks on Hiina ja Jaapan. Troopiliste vihmametsade kaitseks rajasid keskkonnakaitseorganisatsioonid nagu WWF2, Greenpeace ja NABU sertifikaadi. Teised organisatsioonid: Pro Regenwald, Rettet den Regenwald ja Watch Indonesia edendavad täielikku loobumist troopikapuidust viimaste veel säilinud vihmametsade kaitseks. Troopikapuud on näiteks: mahagon, tiikpuu, balsapuit, Brasiilia dalbergia, bolletrie, azobe,
..................... 12 7. Mõju.................................................................................................................... 14 8. Kokkuvõte...........................................................................................................16 9. Kasutatud kirjandus.............................................................................................17 Sissejuhatus Üle maailma on paljudel riikidel, kaasaarvatud Eestil, probleeme ebaseaduslike metsaraiete ja puidukaubandusega, mis hõlmab nii metsamaterjali, kui ka puittooteid. See üldtuntud probleem on esile kerkinud peamiselt tänu keskkonnateenistusele ja ,,roheliste" liikumisele, kes on piisavalt kõval häälel tähelepanu pööranud asjaolule, et metsade raied on suured ja kahjustused keskkonnale on liialt suureks kasvanud. Märgiks ära, et kohati on nende tegevus ka ,,liialt" aktiivne ja hinnang ülepaisutatud, ehk siis