Eosed on ellipsoidsed, silinderjad või käävjad, siledad või ornamenteeritud (soomuspuravik), tavaliselt pigmenteeritud. Kui viljakehi katsuda, vigastada, murda, lõigata vms., värvub paljudel liikidel seeneliha õhuga kokkupuutes siniseks, roosaks, punaseks, lillaks, halliks või mustaks. Seesugused seeneliha värvuse muutused on olulise süstemaatilise tähtsusega. Kõik meie puravikud peale pipartatiku on mükoriisaseened, moodustades ektomükoriisasid kõigi meie tähtsamate metsapuudega. Puravikud vajavad arenguks sümbiont puuliiki. Peale selle, on paljud neist nõudlikud ka mullastiku suhtes. Näiteks kasvavad vaid lubjarikastel muldadel võrkkivipuravik, tammekivipuravik, mõru kivipuravik, saatanakivipuravik ja punajalgsametpuravik, seevastu happelistel muldadel näiteks lehmatatik ja liivtatik. Suurte lihakate ning maitsvate viljakehade tõttu on puravikud hinnatud söögiseened. Osa neist siiski toiduks ei sobi. Mürgised on saatana, tamme ja
Eosed on ellipsoidsed, silinderjad või käävjad, siledad või ornamenteeritud (soomuspuravik), tavaliselt pigmenteeritud. Kui viljakehi katsuda, vigastada, murda, lõigata vms., värvub paljudel liikidel seeneliha õhuga kokkupuutes siniseks, roosaks, punaseks, lillaks, halliks või mustaks. Seesugused seeneliha värvuse muutused on olulise süstemaatilise tähtsusega. Kõik meie puravikud peale pipartatiku on mükoriisaseened, moodustades ektomükoriisasid kõigi meie tähtsamate metsapuudega. Meie metsade levinumaid mükoriisamoodustajaid on harilik kivipuravik, kes on seotud mitme puuliigiga. Kõikide meie kaseliikidega moodustab mükoriisat kasepuravik, peamiselt männiga aga või-, lamba- ja liivtatik. Ainult männiga on seotud männi kivipuravik, pruun sametpuravik, lepaga on seotud lepapuravik ja lehisega kuld- ja lehisetatik ning lehise-õõspuravik. Peale selle, et puravikud vajavad arenguks sümbiontpuuliiki, on paljud neist nõudlikud ka mullastiku suhtes. Näiteks
See oli kindel märk seal möllanud tulekahjust. Kõrgeima ja sihvakaima eukalüptimetsa leidsime Austraalia kaguosast. Seal, Melbourne'i linnast ligi 60 kilomeetri kaugusel, asub Yarra Rangesi rahvuspark. Ilm oli jahedapoolne ja rõske. Tibutas vihma. Selles parasvöötme vihmametsas sajab sageli ja seetõttu on taimestik erakordselt lopsakas. Puukujulised sõnajalad küündivad 10 meetri kõrguseni ja moodustavad kohati eukalüptimetsa all omaette puurinde. Võrreldes Eesti metsapuudega paiknesid nad palju kõrgemate, täiesti sirgete ja okstetuna tihedalt üksteise kõrval. Ladvad ulatusid 60 meetri piirimaile. Paljudelt tüvedelt oli koor narmastena maha koorunud, mis Eesti kogemuste järgi tähendab seda, et puu on suremas. Eukalüpti puhul on koore pidev uuenemine täiesti normaalne nähtus. Sealne liik kannab valitseva eukalüpti nimetust. Veondus Austraalia hõredasti asustatud kesk- ja lääneosas on õhutransport eluliselt tähtis. Austraalial on
Metsakultuuride hooldamisel on eesmärgiks luua soodsad kasvutingimused istutatud või külvist tärganud taimedele ja reguleerida metsakultuuride koosseisu. Hooldamise sagedus sõltub olukorrast konkreetses kasvukohas, mida paremini on maapind ette valmistatud, mida elujõulisem on istutusmaterjal, seda vähem on vaja hooldada. Peamised hooldamise viisid: 1. Rohttaimede ja võsa kõrvaldamine looduslikult tekkinud rohttaimed ja puittaimed konkureerivad kultiveeritud metsapuudega. 2. Täiendamine mitmesugustel põhjustel osa taimi hukkub 3. Väetamine väetisi üldiselt ei kasutata kuna kallid 4. Keemilist töötlemist (pritsimist) putukkahjurite ja seenhaiguste tõrjeks 5. Kaitseabinõud loomade vastu tarastamine, repellentide kasutamine 6. Tulekaitseabinõud tulekaitseribade rajamine Põllumaade metsastamine. Põllumajanduslike maade metsastamine on õigustatud peamiselt kahel juhul: 1. Muld on
intensiivsemalt arenema alles 2.-3. aastal peale raiet. Varajasel kultiveerimisel on aga kärsakakahjustuste oht. ● Mida paremini on maapind ette valmistatud, seda vähem on vaja hooldada. ● Mida parem, elujõulisem on istutusmaterjal, seda vähem on vaja hooldada. Peamised hooldamise viisid on järgmised: 1. Rohttaimede ja võsa kõrvaldamine – looduslikult tekkinud rohttaimed ja puittaimed (võsa, kiirekasvulised lehtpuud, põõsad) konkureerivad kultiveeritud metsapuudega. Kui loodusliku uuenduse käigus tekib mittesoovitavaid puuliike, mis takistavad rajatud kultuuri kasvu, tuleb need välja raiuda, nim. ka koosseisu reguleerimine. 2. Täiendamine - mitmesugustel põhjustel osa taimi hukkub (juurte vigastused, ebaõige istutamine, ebasoodsad ilmastikutingimused jne). Kui kasvama läheb vaid kuni 25% istutatud taimedest, loetakse kultuur hukkunuks ja kultiveeritakse uuesti. Kui kasvamaminek on 25-85% - vajab kultuur täiendamist
annaabi.ee 
