Soomest, Rootsist ja Sloveeniast. Enamlevinud puuliigid Eestis on mänd, kask ja kuusk. Puuliikide osakaalu mõjutab metsavaru kasutamine ja looduslikud tingimused ning nende muutus. Metsade tähtsus väljendub neljas aspektis: Majanduslik mets kui tuluallikas Sotsiaalne mets kui tööhõive tagaja ja metsapuhkuse pakkuja (camping + seenekorjandus = stress relief) Ökoloogiline mets kui liigilise mitmekesisuse säilitaja Kultuuriline mets kui osa Eesti kultuurist Eesti metsapoliitikas on metsandusele püstitatud kaks üldeesmärki: 1. Säästlik ühtlane, pidev ja mitmekülgne/ metsade majandamine sellisel viisil mis tagab nende bioloogilise mitmekesisuse, tootlikkuse ja ökosüsteemi kahjustamatuse 2. Metsade efektiivne majandamine Metsa on istutatud keskmiselt 5800ha aastas 69%kuusk 18%mänd ja 12% kask Samamoodi populaarsemad püüd mida kasutame kütteks on: kuusk/mänd + kask (kasetoht?) + võimalik igasugu ehteid, aksessuaare puidust valmistada...
Euroopas oleme 4. Kohal metsasuse poolest. Eesti osakaal maailma metsade aastases raiemahus on umbes 0,17 %. Metsal on omad püsiväärtused, nagu see, et mets on paljude elusolendite kodu, mets annab meile toitu, nagu marjad ja seened ning jahisaadused, metsast saame tervist kasutades sealseid vaba aja veetmise võimalusi, metsa soodes ja rabades on tagatud puhta joogivee varude säilimine. Kõike seda tuleks hoida ja säilitada tulevastele põlvedele. Eesti metsapoliitikas on metsandusele püstitatud kaks üldeesmärki: - säästlik metsa majandamine, mis tagab metsade bioloogilise mitmekesisuse, metsade tootlikkuse, metsade uuenemise, metsade elujõulisuse ning potentsiaali nii praegu kui tulevikus. Oluline on, et see kõik aitab täita ökoloogilisi majanduslikke ning sotsiaalseid funktsioone (teisi ökosüsteeme kahjustamata) kohalikul, riiklikul ja globaalsel tasandil.
taimestiku piiramine) aastas ligi 2000 hektaril. Metsakultuuride rajamiseks ja looduslikule uuenemisele kaasaaitamiseks valmistati ette (mineraliseeriti) maapinda ligikaudu 5300 ha aastas. Metsade tähtsus väljendub neljas aspektis: majanduslik mets kui tuluallikas; sotsiaalne mets kui tööhõive tagaja ja metsapuhkuse pakkuja; ökoloogiline mets kui liigilise mitmekesisuse säilitaja; kultuuriline mets kui osa Eesti kultuurist. Eesti metsapoliitikas on metsandusele püstitatud kaks üldeesmärki: säästlik (st ühtlane, pidev ja mitmekülgne) metsandus, mille all mõeldakse metsade majandamist sellisel viisil ja sellises ulatuses, mis tagab nende bioloogilise mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ning potentsiaali praegu ja võimaldab ka tulevikus teisi ökosüsteeme kahjustamata täita ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid funktsioone kohalikul, riiklikul ja globaalsel tasandil; metsade efektiivne majandamine
vastutus lõpptulemuse eest on haihtunud. Vaadates meie metsade vanuselist struktuuri (joonis 5) näeme, et männikud ja kuusikud jagunevad üsna sarnaselt. Neile panid oma pitseri möödunud sajandi alguse tormilised sündmused: tol ajal raiutud metsade uus põlvkond on nüüd j ä l l e raieeas või sinna jõudmas. Eriti silmapaistvalt joonistuvad välja erametsade 6080- aastased kuusikud [2]. Praegune metsaseadus lubab röövraiet. Maakasutus- ja metsapoliitikas eelmisel sajandil tehtud vead [4] ei lase praegu planeerida ühtlast puidukasutust raiuda tuleb rohkem, kui juurdekasv seda lubaks. Metsanduse arengukava (20012010) koostamisel lepiti ka kokku võimalik puidukasutuse maht (edaspidi optimaalne raiemaht) [10]. Kuuse puhul on see tõesti suur, ulatudes 20 protsendini kuusikute üldpindalast ehk 70 000 hektarini kümne aasta jooksul. Samas peaks männikute raie mainitud perioodil just
resolutsioonide ja konventsioonidega. Teisest küljest on metsapoliitika aluseks arusaam, et Eesti metsandusel on nii materiaalsete kui sotsiaalsete hüvede tootmiseks tugev majanduslik potentsiaal. See tuleb maksimaalselt ära kasutada ulatuses, mis tagab teiste, sealhulgas keskkonnakaitseliste väärtuste ja hüvede säilimise. Tänane tegevus metsas ei tohi vähendada tulevaste põlvede käsutusse jäävate hüvede hulka ega ulatust. Öeldu alusel on Eesti metsapoliitikas püstitatud metsanduse kaks lahutamatut ja teineteisest tulenevat üldeesmärki, mida on silmas peetud ka metsanduse arengukava koostamisel: a) säästlik (st ühtlane, pidev ja mitmekülgne) metsandus, mille all mõeldakse metsade majandamist sellisel viisil ja sellises ulatuses, mis tagab nende bioloogilise mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ning potentsiaali praegu ja võimaldab ka tulevikus teisi ökosüsteeme kahjustamata täita
taimestiku piiramine) aastas ligi 2000 hektaril. Metsakultuuride rajamiseks ja looduslikule uuenemisele kaasaaitamiseks valmistati ette (mineraliseeriti) maapinda ligikaudu 5300 ha aastas. Metsade tähtsus väljendub neljas aspektis: * majanduslik – mets kui tuluallikas; * sotsiaalne – mets kui tööhõive tagaja ja metsapuhkuse pakkuja; * ökoloogiline – mets kui liigilise mitmekesisuse säilitaja; * kultuuriline – mets kui osa Eesti kultuurist. Eesti metsapoliitikas on metsandusele püstitatud kaks üldeesmärki: * säästlik (st ühtlane, pidev ja mitmekülgne) metsandus, mille all mõeldakse metsade majandamist sellisel viisil ja sellises ulatuses, mis tagab nende bioloogilise mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ning potentsiaali praegu ja võimaldab ka tulevikus teisi ökosüsteeme kahjustamata täita ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid funktsioone kohalikul, riiklikul ja globaalsel tasandil;
annaabi.ee 
