ekspordi ja mahtude järgi. Soome Metsandus oli ja on üks peamistest Soome majanduse alustaladest ning nurgakividest. Metsa tööstuslik kasutamine saematerjaliks ja paberipuiduks algas 19. sajandi lõpus. Tänapäeval moodustab metsatööstus umbes 20% aastasest ekspordist ning metsasektor on terves riigis üks suurimaid tööandjaid. See teeb Soome oma metsast ja metsatööstusest ühe (kui mitte kõige) sõltuvama riigi maailmas. Joonisel 2 on välja toodud kogu Soome metsandussektorit iseloomustavad näitajad. Joonis 1: Soome metsanduse näitajad Metsatööstus pakub Soomes tööd rohkem kui 48 000 inimesele, neist umbes 22 000 töötavad paberitööstuses ning 26 000 puittoodetega, nt saematerjal, seonduvates harudes. Sellele lisaks töötab rohkem kui 9 000 inimest mööblitööstuses, mis on metsatööstusega lähedalt seotud. Tervest tööstussektorist moodustab see 15% töökohtadest. 2012. aasta andmete kohaselt
· Metsamaterjalide tootmine · Jahiressurside majandamise arendamine · Bioloogilise mitmekesisuse kaitse metsades · Metsandusalane teadustegevus, haridus ja täiendõpe · Metsatööstus · Metsamaterjali tootmine · Puidutarbimine · Siseriiklik ja rahvusvaheline puidukaubandus. Puidu pikaajalised pakkumise ja nõudluse trende hinnatakse Riiklikus Metsanduse ja Metsatööstuse Arengukavas (European Forestry Commission). Leedu metsandussektorit puudutava metsanduspoliitika ja seadusandluse eest vastutab Keskkonnaministeeriumi metsanduse osakond. Metsandusega seotud haldusaparaati kuuluvad riiklik keskkonnakaitseinspektsioon, riiklik metsandusettevõte (General Forest Enterprise) ja kaitsealade riiklik teenistus. Kõik need institutsioonid kuuluvad sarnaselt metsanduse osakonnale Keskkonnaministeeriumi egiidi alla (Mizaras, Mizaraite, Lebedys, Pivoriunas, Belova 2005). 3.2. Metsandusinstitutsioonid
ületab olulisel määral impordi väärtust, kuid defitsiit Venemaa puidumassi ja paberi kaubandusbilansis on sellest hoolimata tõusnud alates 2006. aastast (netodefitsiit 2008. aastal oli 1 miljard dollarit). Tabel 2.9 Paberi, papi ja puidumassi statistika SRÜ riikides aastatel 2007-2008 18 Allikas: UNECE/FAO TIMBER database, 2009 Hiljutine majanduskriis on suurel määral mõjutanud Venemaa metsandussektorit. Perioodil 2008. aasta lõpp kuni 2009. aasta algus toimus järsk muutus nii ekspordi mahtudes kui ka kodumaises tarnes. Tööstusliku toodangu langus Venemaa ümarpalgi importriikides ning suurenenud tollimaksud ümarpalgi ekspordilt kajastusid ümarpalgi ekspordi mahtude vähenemises, seda peamiselt Soomes. USAs ja Lääne-Euroopas langenud tarbekaupade müük vähendas Hiina tööstustoodangu kasvu ning seega ka pakkepaberi ja papi tarbimist.
vähendamise osas peavad täitma kõik liikmesriigid. Sel eesmärgil on EL käivitanud kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi (ETS), millega pannakse teatavatele sektoritele kohustus vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid teatava kvoodini (13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/76/EÜ). Kuigi ülemaailmne metsade pindala vähenemine on ligikaudu 20% kasvuhoonegaaside heitkoguste põhjuseks, ei võeta ETSi süsteemi puhul metsandussektorit praegu arvesse, samuti ei ole ette nähtud ühtegi mehhanismi, mis toetaks süsiniku salvestamist metsaökosüsteemide abil.(1) Hiljaaegu tegi komisjon ettepaneku muuta direktiivi 2003/87/EÜ, millega loodi ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem (KOM(2008) 16, 23.1.2008). Ettepaneku kohaselt jäetakse metsandussektor endiselt kõnealuse direktiivi kohaldamisalast välja. Euroopa Liit osales samuti kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemiga
eemaldamine rannikuala metsadest. Aastal 1918 saavutas Eesti iseseisvuse ja sõltumatuse Vene Impeeriumist ning aasta hiljem kohandati ka olemasolevat seadusandlust Eestile sobivamaks. Eesti esimene metsaseadus võeti vastu alles 1934. aastal. Seaduses oli erametsandust puudutav osa jäetud pealiskaudseks, samas riigimetsade kasutamist oli kirjeldatud detailideni. Koos Nõukogude Liidu okupatsiooniga Eestis 1940. aastal muudeti teiste hulgas ka metsaseadust. Nõukogude ajastul reguleeris metsandussektorit üks määrus: Eesti pidi rakendama sama metsakoodeksist, mida järgisid ülejäänud Nõukogude Liidu vabariigid. Aastatel 1941-1944 kehtis samal ajal korraga kolm metsaseadust: 1934. aastast pärit Eesti metsaseadus ning Saksa ja Venemaa metsaseadused. Uus metsaseadus rakendus Eestis aastast 1979, kuid sellel oli piiratud efekt, kuna kogu metsandusliku arengu suunamine tuli Moskvast. Eestis taastus iseseisvus 20. augustil 1991. Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab, et Eesti loodusvarad ja
annaabi.ee 
