Eesmärk saada andmeid metsa seisundi ja varude suuruse kohta, nõustada metsaomanikku ja kavandada pikaajalisi metsamajanduslikke tegevusi Metsa majandamine on metsa uuendamine, kasvatamine, kasutamine ja metsakaitse Metsaomanik on kohustatud: jälgima metsa seisundit, kaitsma metsa kahjurite ja haiguste, prahistamise ja tulekahjude eest majandama üksnes sellisel viisil, mis ei ohusta metsa kui ökosüsteemi, ega kahjusta geenifondi, metsamulda ja veereziimi metsaomanik peab tellima metsamajandamiskava, mis on metsamajanduslike tööde planeerimisel järgimiseks kohustuslik. Ilma kaitseala valitseja loata raiuti Viljandi järve ääres 143 puud, tekkinud keskkonnakahju suuruseks hinnatakse rohkem kui 76000 krooni. Keskkonnainspektsiooni Viljandi büroo inspektorid kontrollisid 10. veebruaril Viljandi järve ääres toimuvat metsaraiet. Raie korraldaja sõnul oli tegemist
Kasvama jäävate puude ja loodusliku uuenduse, raielangi mulla ning ümbritseva metsa ja metsamulla kaitseks on keelatud: 1) Raiete tegemisel, raielankide raiejäätmetest puhastamisel ja metsa uuendamisel ivgastada nende puudel, mis raiumisele ei kuulu, tüve, võra või latva ulatuses, mis annaks alust nende puude sanitaarraieks 2) Ohustada või oluliselt kahjustada metsa kui ökosüsteemi või metsa genofondi, metsa veereziimi, metsamulda sügavamalt kui 30cm,metsa uuenemise ja uuendamise tingimusi luua eeldusi tuulekahjustuste tekkeks, seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks 3) Kahjustada ja ummistada metsasihte, kraave, sildu ja truupe Metsaraiel ei tohi purustada pinnase pealmist kihti enam kui 25%-l raielangi pindalast. Raietööde tulemusel ei tohi raskendada või muutuda võimatuks raisemiku uuendamine ja/või selleks vajalike masinate kasutamine. Raietööd ei tohi suurendada metsas tuleohtu. Raieaeg
metsaomanikku ekspertiisi tulemustest käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud aja jooksul. § 42. Omaniku kohustused metsa majandamisel (1) Metsaomanik on kohustatud: 1) jälgima metsa seisundit, kaitsma metsa kahjurite ja haiguste, prahistamise ja tulekahjude eest; 2) majandama ja lubama oma metsa majandada üksnes sellisel viisil, mis ei ohusta metsa kui ökosüsteemi ega kahjusta geenifondi, metsamulda ja veereziimi ning metsa uuenemise ja uuendamise tingimusi õigusaktides lubatust suuremas ulatuses, mis ei loo eeldusi tuulekahjustuste tekkeks ega seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks ning mis on kooskõlas metsa säästva kasutamise põhimõtetega, samuti kaitsma metsa kasvutingimuste halvenemise eest; 3) metsa kõrvalsaaduste varumise korral rakendama ja lubama rakendada üksnes selliseid varumisviise, mis ei kahjusta kõrvalsaaduste, nagu marjade, seente ja ravimtaimede saagikust;
tootlikkuse, elujõulisuse ning potensiaali praegu ja tulevikus ning võimaldab teisi ökosüsteeme kahjustamata täita ökoloogilisi, majanduslikke ning sotsiaalseid funktsioone. Metsaseadus ja kaasnevad õigusaktid sisaldavad täpsemalt nõudeid, millele peab metsakasutus vastama ja millised on piirangud eesmärkide saavutamiseks. Metsaomanik on kohustatud oma metsa majandama üksnes sellisel viisil, mis ei ohusta metsa kui ökosüsteemi ega kahjusta genofondi, metsamulda ja veereziimi, metsa uuenemise ja uuendamise tingimusi, ei loo eeldusi tuulekahjustuste tekkeks, seenhaiguste ja putukkahjustuste levikuks ning on kooskõlas metsa säästliku kasutamise põhimõtetega. Uue metsaseaduse projektis ja kaasnevates õigusaktides on bioloogilise mitmekesisuse tõhustamiseks vähendatud lubatud lageraielankide suurust ning täpsustatud, mil viisil metsa majandada Tehtud on mitmed üleriigilised inventuurid (vääriselupaigad, kaitsealade võrgustik) ja
hõredasse metsa rohkem kui tihedasse, lehtpuumetsa rohkem kui okaspuumetsa (osa lund jääb võradesse pidama. Lumi sulab metsas alati tunduvalt hiljem kui metsata alal (kevadel on metsas jahedam kui lagedal, puude võrad takistavad soojuskiirguse jõudmist võrastiku alla, maapinnale). Kohevast lumikattest ja metsamulla omadustest tingituna on metsamuld alati vähem külmunud kui lageda ala muld ning on lume sulamise ajaks sageli juba sulanud. Lumevesi imbub sulanud, kobedasse metsamulda kergemini. Lagedal alal on lume sulamise ajal muld veel külmunud ja lume sulamisest tekkinud vesi voolab ära mööda maapinda. Seega läheb suur osa veest taimekasvatusele kaduma. Kui lumi sulab kiiresti, põhjustab äravoolav vesi mulla erosiooni ja üleujutusi jõgedes. Seega saab metsade abil vältida erosiooni ja üleujutusi. Mets mõjutab pindmist äravoolu. Mets vähendab pindmist vee äravoolu. Metsakõdu ja -muld on suurema veemahutavusega, kui põllumaa muld. Ka on muld
Võrreldes vähenõudlikega peaks nõudlike liikide kasvupinnas sisaldama märksa rohkem orgaanilist ainet ning ka põhitoiteelementide ning pH tase peaksid olema kõrgemad. Mikroelemente vajavad nii nõudlikud kui vähenõudlikud liigid enam-vähem sarnastes kogustes. Puude, sh okaspuude kasvule mõjub hästi ka kasvupinnasesse lisatav mükoriisa. Paraku ei ole mükoriisalisandit kaubandusliku tootena veel saada. Abiks on, kui kasvupinnasele lisada metsamulda. Kui puid soovitakse istutada tänavaäärsetele eraldusribadele, mille naabruses liikluskoormus moodustub valdavalt kohalikest ja teenindussõitudest ning jalakäijate tallamiskoormusest, tuleb olemasolev tihenenud pinnas kogu haljasriba ulatuses 1 meetri sügavuselt välja kaevata. Süvendi põhi kobestatakse, puhastatakse ehitusprahist, tihendatakse uuesti ning paigaldatakse juuretõkkekangaga kaitstav drenaaž
annaabi.ee 
