2,4 m ja kaal ligikaudselt 115 kg. Toiduks jahivad nad metssigu, hirvi ja metsveiseid. Tiigri isiklik territoorium ei ole teada, see võib olla optimaalselt 4-5 tiigrit 100 ruutkilomeetrile. Tai Tais, indo-hiina tiigri levila keskuses, elas 1990 aastal vaatlejate raportite järgi metsikult looduses u. 250 tiigrit. Samal ajal hindas Tai Kuninglik Metsandusministeerium(Tai Royal Forest Department) ametlikuks arvukuseks ligi 600 tiigrit. Hoitakse alal kaheksat suurt (üle 2000 km²) metsamassiivi, üks isegi suurem kui 12000km², olles seega üks Lõuna-Aasia suurim elamiskõlblik piirkond tiigritele. Laose DRV Indo-hiina tiigri olukord Laoses on ebaselge, kuna alles hiljuti stabiliseerus kaitsealade süsteem. Kahjuks eksisteerivad paljud kaitsealad ainult paberil. 1992. a. toimus esimene suurem loendus Laose Loodusministeeriumi (Lao Wildlife Department) initsiatiivil. Selle vaatluse käigus märgati tiigreid vähem kui 17-s kohas, nende jälgi leiti ainult viiel kuuel suurel
Väga iseloomulikud pinnavormid karulalas on oosmõhnastikud rahvuspargi lõunaosas ja tasandikud. Samuti leidub mitmeid väiksemaid pinnavorme: sulglohud, järskude nõlvadega pealt tasased mõhnad, sälkorud ning inimtegevuse poolt tekkinud künni-ja teeterassid. Kõige kõrgem mängi Karula rahvuspargis on Tornimägi kõrgusega 137m (1). Suured metsa-alad koos looduslike järvede ja soodega moodustavad Kagu-Eesti suurima metsamassiivi. Peamiselt rahvuspargi lõunaossa jääv tüüpiline loodusmaastik katab 70% rahvuspargi pindalast. Sellistes metsamassiivis leiavad endale elupaiga suuri inimest puutumatuid loodusmaastike vajavad loomad, linnud ja taimed. Peamiseks loodusmaastikku ohustavaks teguriks on teede ja elektriliinide jaoks laiade sihtide rajamine (1). Karula rahvuspargi pärandkultuurmaastik paikneb suurel osal kuplistikes, kus mullad on viljakamad kui teistel aladel
Metsa keskosa niiskem , vähema valgusega, külmem avamaastike jagunemist. _ Sellel oluline mõju organismidele. liikide levik piiratud. 4. Reljeef mõjutab geomorfoloogiliste protsesside ulatust ja _ Kaheksa naabri korral (kui ruudu naabriteks arvata ka diagonaalis Metsamassiivi pindala vähenedes selle keskosa elustik kaob ja esinemissagedust, orgaanilise ja anorgaanilise materjali transporti, mis paiknevad naabrid) on pc=0,40725. domineerima hakkavad servaelustiku esindajad. omakorda mõjutab bioota omadusi ja protsesse. _ Tegelik maastik erineb ideaalsest maastikumosaiigist - sel pigem Metsa fragmenteerimine võib liikide üldarvu isegi suurendada aga _ Nt
niivõrd väärtuslikuks. 2006. aastal alustas tööd Kunda haava puitmassi tehas, mis kasutab suures koguses just haavapuitu. Haava metsamajaduslikuks raievanuseks on määratud 40 aastat, see on aga umbes 20 aastat noorem kui lendoravale sobiva pesapuu vanus. Siinkohal on ohuks, et ainult mõned vähesed metsad saavad kasvada kuuekümne aastaseks või vanemaks, mis sobiksid lendoravale elupaikadeks (Timm; 2008). 20. sajandi 2. pooles on metsamassiivi hulk Eestis kasvanud, kui aga vaadata eraldi metsa vanuselist koosseisu, on vana metsa osakaal selles järk- järgult väiksemaks jäänud. „Viimase 30-40 aastaga on näha, et raiete intensiivsus suurenenud. Kui maaameti kaarti vaadata, on väga raske majandusmetsas tõmmata kilomeetri pikkust joont, ilma et puutuks kokku mõne raiesmiku või noorendikuga,“ nendib Tallinna Ülikooli ökoloogia instituudi vaneteadur Margus Pensa
niivõrd väärtuslikuks. 2006. aastal alustas tööd Kunda haava puitmassi tehas, mis kasutab suures koguses just haavapuitu. Haava metsamajaduslikuks raievanuseks on määratud 40 aastat, see on aga umbes 20 aastat noorem kui lendoravale sobiva pesapuu vanus. Siinkohal on ohuks, et ainult mõned vähesed metsad saavad kasvada kuuekümne aastaseks või vanemaks, mis sobiksid lendoravale elupaikadeks (Timm; 2008). 20. sajandi 2. pooles on metsamassiivi hulk Eestis kasvanud, kui aga vaadata eraldi metsa vanuselist koosseisu, on vana metsa osakaal selles järk- järgult väiksemaks jäänud. ,,Viimase 30-40 aastaga on näha, et raiete intensiivsus suurenenud. Kui maaameti kaarti vaadata, on väga raske majandusmetsas tõmmata kilomeetri pikkust joont, ilma et puutuks kokku mõne raiesmiku või noorendikuga," nendib Tallinna Ülikooli ökoloogia instituudi vaneteadur Margus Pensa
mõõtudes 600 x 600 m, ehk pindalaga 36 ha. Vahel on kvartali pikema külje pikkus 600 m ja lühema külje pikkus 300 m, ehk pindalaks on seega 18 ha (näiteks Järvseljal). Suuremad kvartalid on soo ja rabaaladel. Kvartalisihtide lõikumiskohtadesse püstitatakse puidust kvartalipostid, millistele tahutakse peale niimitu palet, kui mitu kvartalit selles punktis lõikub. Pale kvartali numbriga suunatakse diagonaalselt kvartali sisse. Kvartalite numeratsioon algab metsamassiivi loodenurgast ja lõpeb kagunurgas, kvartalid nummerdatakse vasakult paremale. Kolhoosi ja sovhoosimetsades löödi puittahvlid kvartali numbritega puudele kvartalisihi nurkades, neid on veel siin- seal säilinud. 12.2. Kasvava puu ja puistu takseerimine. Selleks kasutatavad instrumendid. Et saada teada puu mahtu, selleks peab puud mõõtma. Puul mõõdetakse 2 kõige olulisemat takseernäitajat: a) puu rinnasdiameeter ehk diameeter 1,3 m kõrgusel juurekaelast; b) puu kõrgus.
Esimesed organisatsioonid, mis sel alal tekkisid, lähtusid mitte majanduslikust, vaid looduse kaitsmise esteetilistest ja eetilistest ning hiljem ka teaduslikust aspektist. Maailma vanimaks kaitsealaks peetakse Belovezje metsa Poola ja Valgevene piiril. See tarva poolest tuntud ala on olnud kaitse all juba 14. sajandist alates. Böömi vürst Adolf von Schwarzenberg andis ülemöödunud sajandi 60. aastatel kaitsealaks laialdase metsamassiivi oma maadel. Paljud Euroopa esimestest kaitsealadest loodi jahiloomade tarvis. Nii kuulutati 1537. a. kuninglikuks jahipargiks Ahvenamaa, kus piirati talupoegade õigusi jahile. 1569 Sveitsis võeti kaitse alla Kaipfstocki piirkond peamiselt jahiloomade kaitsealana. 1836 kaitse alla võeti maaliline kalju Drachenfelsen Siebengebirge mäestikus Saksamaal. 1840 esimesed loomakaitseseltsid (koduloomade humaanseks kohtlemiseks) Nürnbergis, Hamburgis Saksamaal.
annaabi.ee 
