puhul Tagatisraha tuleb tasuda enne lageraie tegemist Metsas raiet tegeval isikul peab kaasas olema raiet lubava märkega metsateatise koopia ja isikut tõendav dokument Metsanduse suunamiseks koostatakse iga kümne aasta jaoks metsanduse arengukava Metsanduse arengukava koostamist korraldab Keskkonnaministeerium Eesmärk saada andmeid metsa seisundi ja varude suuruse kohta, nõustada metsaomanikku ja kavandada pikaajalisi metsamajanduslikke tegevusi Metsa majandamine on metsa uuendamine, kasvatamine, kasutamine ja metsakaitse Metsaomanik on kohustatud: jälgima metsa seisundit, kaitsma metsa kahjurite ja haiguste, prahistamise ja tulekahjude eest majandama üksnes sellisel viisil, mis ei ohusta metsa kui ökosüsteemi, ega kahjusta geenifondi, metsamulda ja veereziimi metsaomanik peab tellima metsamajandamiskava, mis on metsamajanduslike tööde planeerimisel järgimiseks kohustuslik.
kandvat rolli selles. Väga oluline on samas ka läbimõeldud tegevus majandatavates metsades, kuna see määrab ära riigimetsade üldise ilme. Tahame metsa majandada selliselt, et meist jääks tulevastele põlvkondadele maha hästi hoitud ja mitmekesine mets. Teostame oma soovi läbi säästliku ja looduslähedase metsamajanduse, arvestades töös ökoloogiliste, majanduslike ja sotsiaalsete aspektidega. Kasutame metsas toimuvatele looduslikele protsessidele võimalikult sarnaseid metsamajanduslikke võtteid ja abinõusid. Metsamajanduslikus tegevuses lähtume sellest, mis on tehniliselt võimalik, majanduslikult läbiviidav ja ökoloogiliselt põhjendatud. Kevadsuvised raied. Kevadsuviste raiete puhul peab RMK oluliseks tasakaalu saavutamist äriliste ja keskkonnakaitseliste eesmärkide vahel selliselt, et tagatud oleks: · linnustiku ning loomastiku kaitse tundlikul pesitsus- ja poegimisperioodil · õrnade metsamuldade vee- ja toitereziimi kaitse
siis teised jälle surevaid ja surnud puid. Metsale on kõige ohtlikumad putukad, kes kahjustavad terveid, elujõulisi puid. Taolisi putukaid nimetatakse primaarseteks kahjuriteks (männikärsakad, juureüraskid, männivaksik, massilise sigimise korral ka võra- ja kooreüraskid). Noorendike kahjureid võib tinglikult jaotada kolme rühma: a) noorte puukeste tüvekahjurid; b) juurekahjurid; c) pungade, võrsete, okste ja lehtede kahjurid Metsakahjurite tõrjeks rakendatakse metsamajanduslikke, mehaanilisi, keemilisi ja bioloogilisi abinõusid, kusjuures keemilise tõrje tähtsus viimastel aastakümnetel on pidevalt vähenenud. Järjest rohkem püütakse leida ja rakendada metsakahjustuste vältimiseks metsamajanduslikke ja bioloogilisi abinõusid. 75. Ulukikahjustused metsas. Kuidas ulukikahjustusi vältida? Põder kahjustab metsa peamiselt talvel, toitudes paju-, haava-, männi-, pihlaka-, saare-,tamme-, kadaka-, kase- jt. võrsetest.
Kõigi ülejäänud Euroopa Liidu metsandustoetuste administreerimise ja väljamaksmise eest vastutab makseagentuur Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA). Eesti Maaelu arengukava toetus taotluste esitamiseks on makseagentuuril elektrooniline infokeskkond e-PRIA, mis hõlbustab tunduvalt toetuse taotlejate ja menetlejate tööd. Eesti Maaelu arengukava raames makstavad Euroopa Liidu toetused võimaldavad metsaomanikel teha täiendavaid metsamajanduslikke investeeringuid ja katta keskkonnapiirangutega kaasnevaid kulusid. 2011. a taotluste osas maksti Natura 2000 toetust erametsamaale 3,1 miljonit eurot. Kuna erametsamaadel asuvate Natura 2000 alade pindala kokku on ca 85 000 ha, siis on kuni aastani 2013 võimalik iga-aastaselt erametsaomanikele piirangute talumise eest kokku maksta 5,24 miljonit eurot. Toetuse määr Natura 2000 piiranguvööndis või hoiualal asuva ühe hektari metsaala kohta on 60,08 eurot aastas, sihtkaitsevööndis
Mullastik äärmiselt varieeruv. 67. Muldade kasutussobivus. Mullakasutussobivuse alla mõistetakse selle sobivust mingiks tegevuseks. Kasutussobivust saab hinnata ainult konkreetsest maakasutuseesmärgist lähtudes. Sõltub mullaomadustest, muudest kasutusotstarbe seisukohast olulistest maa-ala iseärasustest ja sotsiaal-majanduslikest tingimustest. Tavaliselt peetakse mulla kasutussobivust hinnates silma põllu- ja metsamajanduslikke vajadusi. Muldade kasutussobivuse alusel jaotatakse: 1. Mitteharitavad mullad 2. Haritavad mullad (A,B,C) 29 Põllumajanduslik kasutussobivus: 1. mullaomaduste vastavus kultuuri-bioloogilistele vajadustele (kultuurtaimede bioloogiliste iseärasuste tõttu on nende nõuded mullaomaduste suhtes erinevad. Ühe kultuuri jaoks viljakas muld ei pruudi seda olla teise jaoks) 2. harimiskindlus 3. haritavus 68
puit halvemate tehniliste omadustega kui kehvematel kasvukohtadel (see on seotud aastarõngaste laiusega ja sügispudu osakaaluga puidus). Endiste põllumaade viljakatel muldadel on okaspuude kasv küll kiire, aga puud on väga okslikud ja nende tüved suure koondega. Muld mõjutab ka metsa majandamist. Kuivadel liivmuldadel on võimalik metsamajanduslikke töid läbi viia aastaringselt, liigniisketel gleimuldadel või turvasmuldadel on see enamasti võimalik vaid talvel, külmunud maaga. Looduslikes ökosüsteemides arenevad muld ja metsataimestik tihedas koosmõjus. Muutused mullas kutsuvad esile muutusi puistu koosseisus, selle kasvukiiruses, varise hulgas, mis mullapinnale langeb ja mikrokliimas. Nende muutuste tagajärjel kujunevad mullal teatud aja
Asustab peenemaid kiduraid puid, lisaks h. kuusele ka h. männil, nulgudel ,valgel männil ja lehistel. Väga sagedane on h. võraürask päikesepaistelistel kohtadel asuvate lamapuude võraosas ja okstel. Ühest paarituskojast lähtub 5.....9 kiirjat emakäiku. Noormardikad ilmuvad juba juulis. Küpsussööm ja talvitumine toimuvad haudekohal koores. Põlvkond on üheaastane. Tõrje sarnaneb kuuse-kooreüraski tõrjega, kasutatakse püünispuid, biotõrjet ja õigeid metsamajanduslikke võtteid. Männi-kooreürask (Ips sexdentatus) on 6,2.....7,7 mm pikkune tumepruun mardikas. Kattetiibade järsakul on 6 hammast. Lendlus toimub mais-juunis, munemine kestab kogu juunikuu. Männi- kooreürask asustab peaaegu eranditult vaid mände, asustades jalal seisvaid haigeid puid ja rajades haude tavaliselt paksukorbalisele tüveosale. Asustab ka värskeid palke laoplatsidel. Liik polügaamne. Emakäigud kulgevad piki puud ja võivad olla kuni 40 cm pikad. Emakäike 2.....6
annaabi.ee 
