tutvustas metsaomanike kohalikke ja üleriigilisi organisatsioone, mis riigi toel arenevad, et mobiliseerida killustunud erametsandust. Külastasime ka Haapsalu lähistel asuvaid erametsi ja kohtusime Läänemaa Metsaühistu juhi Mikk Lingiga. Saime teada, et regioonis on 3000 metsaomanikku, kellest 115 on kohaliku ühistu liikmed. Ühistu pakub liikmetele laialdast teenusepaketti, milles nii nõustamine, toetuste taotlemine, inventeerimine, metsamajanduskavade koostamine kui puidu müük. Märkasime, et ülestöötamise ja puidusortimentide hinnad on Iirimaal ja Eestis sarnased, nagu ka metsaomanike koostöö vajadus, et raietest saadavat tulu maksimeerida. “Minu arvates on Iiri ja Eesti erametsasektori vahel sarnasusi palju,” leidis Pat Hennessy. “Näiteks see, et paljud puidutootjad on metsaomanikud, kelle teadmised metsandusest on napid, ja see, et erametsasektor on killustatud ning ei saavuta sellisena oma tegelikku potentsiaali.”
kuivendussüsteemiga kaasneb ka metsateede ehitus Tänapäeval uusi kuivendussüsteeme reeglina ei planeerita, sest 1. kuivendamine on majanduslikult väga kulukas 2. keskkonnakaitsjate suur vastasseis Metsatakseerimine - on metsa hindamine e mõõtmine. Metsatakseerimise põhiülesandeks on iseloomustada metsa, selgitada metsade territoriaalset paiknemist, metsa moodustavate puistute toolikkust ja varusid. Annab lähteandmed metsamajanduskavade koostamiseks. Kasvava puu ja puistu takseerimine, kasutatavad instrumendid. Tavaliselt mõõdetakse: 1. puu rinnasdiameetri mõõtmine. Kasvava puu läbimõõt mõõdetakse: - metsaklupiga rinnakõrguselt so 1,3m kõrguselt juurekaelast. Saadud suurust nimetat rinnasdiameetriks ja tähistat d 1,3. Kui indeks puudub, siis eeldatakse, et tegemist on rinnasdiameetriga. Metsakluppe on 2 tüüpi: a) täpsusklupid (jaotused kas 0,1 või 0,5cm täpsusega. 0 punkt algab klupi
Üldise majanduskasvu tingimustes hinnati ka metsamaade väärtust keskmisest kõrgemalt ning metsamaade ostmisega tekkinud kahjumi loodavad metsaomanikud katta tulevaste puistute tootlikkuse arvelt. Metsapoliitikad Eesti metsapoliitika, mis kiideti parlamendi enamuse poolt heaks 1997. a, pidas vajalikuks rõhutada seda, et maksupoliitika peab soodustama erametsade tekkimist. Riik toetab erametsandust metsaomanike organisatsioonide kaudu ja finantseerib metsamajanduskavade koostamist. Riiklik metsanduse arengukava aastateks 2001-2010 kavandati, et riik toetab metsa uuendamist, noorendike hooldamist, põllumaade metsastamist, bioloogilise mitmekesisuse säilitamist, metsatehnika soetamist, metsaparandust ja metsanduslikku ühistegevust. Erametsanduse arengukavas aastateks 2006-2009, mille koostas Metsaomanike esindusorganisatsioon (Eesti Erametsaliit MTÜ) koos muude metsandusega seotud huvigruppidega, seati peamisteks eemärkideks
(madalsoo-siirdesoo-raba) ja kuivendamise instrument, kus lati külge on kinnitatud U - Metsatakseerimine annab lähteandmed intensiivsusest. kujuline diopter. Seistes puistus teeb loendaja metsamajanduskavade koostamiseks. Levinud kõikjal üle Eesti, metsadest 7%. täispöörde ja loendab kõik puud, mis katavad Raba (rb) kasvukohatüüp - tekib kas siirdesoo, dioptriava täielikult (sihtides igat puud sinika või karusambla kkt. edasisel rinnakõrgusele)
ai i-nda liigi Ia boniteedi modaalse puistu raievanus a; B boniteediklass (Ia = 0, I = 1 jne.); Pn puistu täiuslikkus samades kasvutingimustes kasvava moodpuistu suhtes. Kokkuvõtteks olgu öeldud, et küpsusvanus ei ole püsiv, igaveseks ajaks fikseeritud suurus. Koos majanduskeskkonna muutustega tuleb paindlikult suhtuda ka küpsusvanustesse. Majandusliku planeerimise seisukohalt omab rakendatavate küpsusvanuste muutmine tähtsust seetõttu, et see toob kaasa raiemahtude ja metsamajanduskavade muutumise. Küpsusvanuse paindlikkus peab võimaldama puidu realiseerimist vastavalt konjunktuurimuutustele. Kuna omanikel (riik, eraomanik) võivad metsa majandamisel olla erinevad eesmärgid, tuleks küpsusvanuse määramist kui otsuse tegemise probleemi vaadelda ka omanikegruppide kaupa. 61 6. LOODUSVARADE EFEKTIIVNE JA OPTIMAALNE KASUTAMINE 6.1 TAASTUVAD LOODUSVARAD
annaabi.ee 
