ka aerofotode tegemist, sest plaanid olid väga ebatäpsed, reformi peamiseks oli rahva petmine kolhooside tekkimise ettevalmistamiseks. 4. Milliseid maakorralduslikke töid tehti kollektiviseerimisperioodil? Koondati põllumajanduskõlvikud, mis ennem kuulusid üksiktalupidajatele, kolhooside maafondi. Uute kolhoose iseloomusats killustatus, selle parandamiseks alustati maakasutuse korrastamist, vahetati maid erinevate kolhooside, solhooside ja metsamajandite vahel, seejuures ei tohtinud maapind väheneda. Lõpuks koondati iga majandi maad ühte massiivi ning tegeleti ümberkruntimisega. 5. Milline oli maakorralduse roll kolhooside ühendamisel (1949 1952) ja milliseid maakorraldus töid viidi läbi sellel perioodil? Põhiülesandeks oli ühinenenud kolhooside maakasutuse formeerimine. Maakasutuse iseloom ei muutunud, aga suurused viidi kooskõlla põllumajanduse tootlike jõudude nõuetega. 6
andmetel on Kukruse pargi ja alleega kui kaitsealuste objektidega seotud järgmised dokumendid: Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2006. a määrus nr 152 Ida- Viru maakonna kaitsealuste parkide piirid. Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 2006. a määrus nr 64 Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri. Keskkonnaministri 19. mai 2004. a määrus nr 52 Kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide valitsemise volituste andmine. Kohtla-Järve raj. RSN TK otsus nr 13 Metsamajandite järelevalve piirkondades asuvate looduskaitseobjektide kinnitamine, 16. detsember 1986.a. ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsuse juhataja 30. aprill 1966. a käskkiri nr 84. Kohtla- Järve raj. TSN TK otsus nr 192 Looduse kaitsest Kohtla-Järve rajoonis 24. november 1965. a. Park on kaitse alla võetud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 5. juuni 1959. a määrusega nr 218 «Abinõudest parkide säilitamiseks ja korrastamiseks vabariigis». [8] 2.3 Asukoht ja suurus
keskkonnahoiu põhimõtteid. Asutati Lääne- Euroopa Liidu direktiivides kehtestatud nõudeid Metsamajanduse ja looduskaitse peavalitsus Eesti saarestiku biosfääri kaitseala, esimene liikide ja elupaikade kaitse korraldamisel. Eesti muudeti metsamajanduse ja looduskaitse Baltimaades ja tollal suurim Põhja-Euroopas. ministeeriumiks (minister Heino Teder). 1991 seoses metsamajandite reorganiseerimisega Metsamajandite juurde loodi looduskaitse loodi administratsioon Endla, Nigula, Viidumäe, inspektorite ametikohad. Vilsandi, Otepää, Hiiumaa laidude, Kõrvemaa 1970 alustati rahvusvahelist koostööd ülemaailmsete ja VirtsuLaelatuPuhtu kaitsealale (varem looduskaitseorganisatsioonidega, nagu oli administratsioon Lahemaa rahvuspargil ja
Aastail 1958-1964 koostatid ja paljundati haritavate maade happesuse (lubjatarbe-) ja väetistarbekaardid. Kõigile sovhoosidele ja tellimuse esitanud kolhoosidele koostati mikroväetiste vajaduste kaardid. Kolmandal perioodil (1970-1975) oli põhitööks põllumajandusettevõtete maafondi tootlikkuse hindamine. Muldade omaduste kõrval arvestati veel ka maade kivisust, kallakust ja mullastiku kirjusust. Neljanda perioodi (1976-1981) põhitööks kujunes metsamajandite maade mullastiku kaardistamine. Selleks oli vaja kaardistamismetoodikat täiendada ja täpsustada. Paralleelselt sellele algas 1978. a põllumajandusettevõtete looduslike kõlvikute inventeerimine. Viiendal perioodil (1982-1985) kujunes metsamuldade kaardistamise kõrval teiseks tööks haritavate maade kvaliteedi inventeerimine. Sisuliselt kujutas see endast haritava maa mullastikukaartide kaasajastamist, mille käigus korrigeeriti kaartitel
Riigimetsamaade mullastiku kaardistamisega alustati 1976. a. ja lõpetati 1989. aastal. Metsamaade kaardistamine toimus ühtse metoodika ja selleks otstarbeks kohandatud muldade kaardistamisüksuste nimekirja alusel. Nimekirja kohandamisel oli suurem tähelepanu pööratud tüüpiliste metsamuldade kaardistamisüksuste detailsemale jagamisele. Võrreldes põllumajandusettevõtetega, oli täiendavaks tööks metsakõduhorisondi tüseduse kaardistamine. Tulenevalt ühtsest metoodikast on metsamajandite mullastiku kaardid võrreldes põllumajanduslike ettevõtete kaartidega kogu vabariigi ulatuses ühtlase sisuga ja hästi kasutatavad. Maa-ameti tellimusena koostas AS E.O. Map Lõuna aastatel 1997...2001 digitaalsed mullastikukaardid- ja andmebaasid. Digitaalne mullastiku kaart koos andmebaasiga kogu territooriumi kohta valmis 2001.a. jaanuaris. Mullastiku kaardi koostamise töö tegi kõigi lepingute korral alltöövõtjana OÜ "Agrimento"
ehitusmaterjaliks. Puitmajade tootmise tööstusest Eestis Käsitsi raiutud ümarpalkelamute püstitamisel on Eestis sajanditepikkused traditsioonid kuna Eesti talumajad on läbi sajandite ehitatud kohalikust männi- ja kuusepalgist. Eestis on säilinud üle 300 aasta vanuseid palkehitisi, mujal põhjamaades leidub aga ka 800 ja isegi 1000 aastaseid puithooneid. Puitmajade tööstusliku tootmise ajalugu Eestis hakkas arenema möödunud sajandi 50 aastatel kus Metsamajandite tootmisbaasides alustati kokkupandavate puitmajade tootmist nii freespalgi kui kilpelementidest. Tänaseks on puitmajade tööstuslik tootmine arenenud eraldi tööstusharuks kus tegutseb enam kui 30 firmat aasta käibega ~ 600 miljonit krooni millest eksport moodustab ~ 85-90% . 2000. aastal eksporditi Eestis toodetud puitmaju 29. riiki millest suurema osatähtsusega oli Saksamaa 59%, Norra 14%, Soome 7% Täna toodetakse tööstuslikult nii ümar kui kandilisest freespalgis maju, käsitsi
annaabi.ee 
