1840-ndate aastate alguses saadi esmakordselt ka Pihkva kubermangust 12 kg kuuse- ja 2,4 kg männiseemet, mida kasutati Eestimaa kubermangu riigimetsades. 1830-ndate aastate teisel poolel ehitati selle aja olulisemates metsaseemne varumise piirkondades, Karjalasmas, Vollas ja Vastemoisas, spetsiaalsed metsaseemnete hoidlad seemnetagavarade säilitamiseks ning ümberjagamiseks. Käbide lüdimine toimus tavaliselt metsavahtide rehielamuis. 1948. aastal varusid metsamajandid kokku 25 tuhat, 1955. aastal 11,3 tuhat, 1960 aastal 7,5 tuhat ja 1965. aastal 16,7 tuhat kg metsaseemet . Aastail 1966–1970 varusid metsamajandid aastas keskmiselt 783 kg kuuse- ja 3922 kg männiseemet. 35-aastastes hariliku männi geograafilistes katsekultuurides läbiviidud uurimused andsid kinnitust, et Eestist kogutud seemnest kasvanud männid on oma kasvuomadustelt parimad. Seega selgus , et tuleks hakata meil endil intensiivselt arendama seemnekasvatust.
sügavkülma. Seeni saab soolata ning kuivatada. Kukeseeni kasutatakse erinevates seeneroogades nagu supid, kastmed, hautised, ahjuroad ja küpsetised. Samuti on kukeseened head seenerisotos. Keedetult ja kupatatult muutuvad seened veidi vintskeks. Austerservik Austerservik on torikuliste sugukonda serviku perekonda kuuluv kuuluv seen. Nõukogude ajal oli suurimaks seenekasvatajaks Luunja sovhoos, kus kasvatati sampinjone. Austerservikuid kasvatasid mitmed metsamajandid kõrvaltootmisharuna. Tegu oli ekstensiivse meetodiga, kus substraadina kasutati lehtpuupakke. Toodangut saadi ebaühtlaselt. Saaki turustati kohalikes poodides ja sööklates, kuid seene vähese tuntuse tõttu oli müük üsna tagasihoidlik. Arvatavasti just realiseerimisraskuste tõttu lõpetaski enamik seenekasvatajaid tootmise. Austerservikud on serviti puutüve külge kinnituvad seened, mis kasvavad parasniisketes metsades üle maailma
peeti parimaks meetaimeks. Meevõtmisel peletati mesilase tarupuust välja kas suitsu või koputamisega. Peret peeti, kuni mesilasema jäi vanaks, harilikult 4-5 aastat. Kokkuvõte ja järeldusi Metsmesinduse õitseaeg Eestis oli keskajal. Sellisel viisil nagu tol ajal, metsmesindusel tänapäeval perspektiivi pole. Küll aga tasub elustada metsmesindust sel viisil, nagu seda Eestis katsetati 20. sajandi 80-ndatel aastatel. Tolleaegsed metsamajandid lasid nõmmemännikutesse, kus kasvamas rohkesti kanarbikku, viia suve lõpul rändmesilaid. Katsetused näitasid, et ühe hooaja jooksul korjasid mesilased kanarbikumett keskmiselt 100 kg/ha. Kanarbikumesi on teatavasti omapärane - tumedat värvi ja erilise aromaatse lõhnaga. Kuid kahtlemata on see toode ökoloogiline ja saasteainetest puhas. Metsmesindusel rändmesilatega kanarbikunõmmedel on kahtlemata perspektiivi ka tulevikus. HIIED JA PÄRIMUSPUUD
Sel alal on Kurista metsamajandil pikaaegsed kogemused (Eerik: 1976). 3 Kuristal asuvast pargist tagapool paikneb metsapunkt. Langetatud puud veetakse tüvedena metsapunkti, kus need tarbepuiduks, vineeripakkudeks, kastilaudadeks ja küttepuudeks saetakse. Puidutöökojas valmistatakse aia- ja suvilamööblit, lumelabidaid, laualipu vardaid, suveniire. Kuni 1947. aastani valdasid Eesti metsamaid maakondade metsamajandid. Siis jaotati senine Tartumaa metsamajand kolmeks Tartu, Elva ja Kurista metsamajandiks. Kurista nime kandis see kuni 1978. aastani, siis nimetati ümber Jõgeva metsamajandiks. 57. Läinud nädalal toimus Jõgeva näidissovhoosi klubis rajooni kartulikasvatajate õppepäev (Tamm: 1976). Jõgeva näidissovhoos oli sordiaretusjaama baasmajand. Majand oli spetsialiseerunud sordiseeme ja tõuveiste kasvatamisele. Sordiaretusjaamas aretatud algseemnest
kôrvalkasutuse ehk mittepuiduliste hüvede kaudu. Nendeks on seened, marjad, jaht jmt. Olulised on ka metsade kaitse- ja puhkefunktsioon. Viimastele on raske määrata hinda, nagu on ka raske hinnata, millisel määral langeb nende funktsioonide täitmine ühte ettevôtte põhieesmärgiga. Metsamajanduse mittepuidulistele eesmärkidele on omane, et: Oluline osa neist on ettevôttekohased ega puuduta ettevôtlusala tervikuna (näit. endised rohelise vööndi metsamajandid linnade ümbruses). Tulemite môôtmine rahas on raske, osaliselt vôimatu. Üks enimlevinud meetod selliste hüvede hindamiseks on tarbija maksuvalmiduse (ingl. willingness to pay) môôtmine. Osa neist kôrvaleesmärkidest, näiteks keskkonnakaitse ja sotsiaalsete aspektide arvestamine, on ühiskonna ja inimeste teadlikult vôi teadmatult asetatud normid. Suurt osa nimetatud eesmärkidest vôib saavutada, ilma et see avaldaks môju puidutoodangule
annaabi.ee 
