metsakasutuse tagamiseks peab riigimets hõlmama vähemalt 20% maismaa pindalast, Eestis on see 38%. Kaitsemetsade osatähtsus on meil Euroopa suurim. 4) kultuuriline funktsioon: mets kui osa eesti kultuurist. Kuna eestlased peavad metsa hingelähedaseks, siis kajastatakse metsamotiive sageli maalikunstis, muusikas ja kirjanduses. Ühtlasi tõestavad metsa ajaloolist rolli paljud säilinud pärandkultuuriobjektid.” 18. Iseloomusta säästlikku metsamajandamist. Põhjenda, miks on see oluline. Säästlik metsandus arvestab nelja aspekti – majanduslikku, sotsiaalset, ökoloogilist ja kultuurilist. Säästliku metsanduse all mõeldakse metsade majandamist nii, et on tagatud nende bioloogiline mitmekesisus, tootlikkus, uuenemisvõime, elujõulisus ning potentsiaal, et neid nelja aspekti tagada. 19. Milliseid metsakaitse meetmeid rakendatakse Eestis? 20. Milline on Sinu suhe metsaga?
FSC sertifikaate väljastavad akrediteeritud sertifitseerijad, mitte FSC ise. Sertifitseerijad peavad vastama FSC poolt määratletud nõuetele ning FSC tingimuste täitmine on süstemaatilise järelvalve all. Akrediteerimist ja järelvalvet teostab FSC-st eraldiseisev organisatsioon ASI (ingl. Accreditation Services International). PEFC PEFC on iseseisev, valitsusväline ja mittetulunduslik organisatsioon eesmärgiga edendada säästlikku metsamajandamist ja luua usaldus, et inimesed majandavad metsi säästlikult. See eesmärk on rakendatud läbi dokumentatsiooni, metsamajandamise parendamise ja tarneahela kontrolliga. PEFC tegutseb riikliku sertifitseerimiskavade katusorganisatsioonina, tähendades seda, et säästliku metsamajandamise standard ja tarneahela sertifikaat on arendatud välja riikliku sertifitseerimisorgani poolt. Organisatsiooniline raamistik põhineb seega valitsustevahelisel suhtluse printsiibil.
akrediteerimisteenust ka teistele ülemaailmsetele sertifitseerimisskeemidele (näiteks merehoolduse nõukogule (ingl. Marine Stewardship Council MSC). PEFC PEFC asutati 1999 kui rahvusvaheline sertifitseerimisprogramm, mis hõlmab riiklikku sertifitseerimise omaalgatuslikkust ja süsteeme. PEFC on iseseisev, valitsusväline ja mittetulunduslik organisatsioon eesmärgiga edendada säästlikku metsamajandamist ja luua usaldus, et inimesed majandavad metsi säästlikult. See eesmärk on rakendatud läbi dokumentatsiooni, metsamajandamise parendamise ja tarneahela kontrolliga. PEFC tegutseb riikliku sertifitseerimiskavade katusorganisatsioonina, tähendades seda, et säästliku metsamajandamise standard ja tarneahela sertifikaat on arendatud välja riikliku sertifitseerimisorgani poolt. Organisatsiooniline raamistik põhineb seega valitsustevahelisel suhtluse printsiibil
Seetõttu väheneb erametsas kvaliteetse puidu osakaal, millest tulevalt väheneb metsaomaniku saadav tulu. Autori arvates on kaalukauss vajunud liigi kasuks ning tuleks leida meetmeid ja kompromisse, mis seda kaalukaussi tasakaalustaks. Kokkuvõtte Liigikaitse kaitse on loodukaitse üks osa, millega erametsa omanik kokku puutub. Suur- konnakotka näitel toodi välja liiki kaitstavad regulatsioonid, millega peab erametsa omanik arvestama. Regulatsioonidest tulenevalt piiratakse metsamajandamist, mis vähendab metsast saadavat tulu. Rahalise kao vähendamiseks on Natura alal välja pakutud kompensatsioon, kuid Natura alast välja jääval alal see puudub. Autori arvates on jääb kompensatsioon väikeseks ning seda tuleks ka laiendada Naturast välja jäävatele aladele. Kasutatud allikad Kekk, K. (2015). Looduskaitseliste piirangute kompenseerimise praktika ja võimalused metsamajanduses. (Bakalaurusetöö). Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut. Tartu.
PEFC sertifitseerimissüsteemiga ei ole veel ühtegi Leedu metsa sertifitseeritud, kuid küll on kolmel firmal PEFC COC (Chain of Custody sertifikaat. PEFC Chain of Custody (COC) on toote tarneahela jälgimis- ja nõuete vastavuse täitmise sertifikaat, mis väljastatakse ettevõtetele, kes täidavad PEFC poolt kehtestatud rangeid nõudeid. Ettevõte, kellele omistatakse PEFC sertifikaat aitab oma tegevusega toetada keskkonnasõbralikku, sotsiaalselt õiglast ja säästvat metsamajandamist (European Forestry Commission; Printall 2011). 2005. aasta seisuga on kogu Leedu riigimets serditud. Sertifitseerimist korraldanud organisatsiooni SmartWood direktori Richard Donovani sõnul on Leedus toimuv eeskujuks nii Balti riikidele kui ka kogu Euroopale. Donovan peab sertimiskampaania tulemusi suurepäraseks. Leedu metsade FSC-sertifitseerimine sai alguse 2001. aastal. Esimene sertifikaat anti välja kaks aastat hiljem Druskininkai riiklikule metsaettevõttele (NEPCon 2005).
lubanud, et nad ei müü tooteid, mis on tehtud mitte sertifitseeritud puidust. Niisiis tuleks veelgi tõsta ka lääneriikides elavate lõpptarbijate teadlikust röövraidest ja sellega seotud ohtudest Kalimantanile ja muudele vihmametsadega piirkondadele. Samuti peaks suurendama riikide ja firmade teadlikust jätkusuutlikust metsamajandamisest. Tuleb anda neile teadmisi sellest, et korraga terve metsa maha võtmine pole pikas perspektiivis majanduslikult kasulik. Õpetada neile metsamajandamist, kus harvendatakse ja maha võetud puude asemele istutatakse uued. Ka rahvusvaheliselt selle probleemiga tegelemine on väga oluline. Lääne riikidel lasub osaliselt ka süü, et olukord Kalimantanil on praegu selline, sest suur nõudlus lääne riikide poolt odava puidu järele ajas Indoneesia ja teiste uute riikide korrupeerunud valitsused sellise metsade rüüstamiseni. Enamusel Indoneesia rahvast ei olnud selliste tehingutega midagi
annaabi.ee 
