................................,........................ ............Toitumise järgi võib linde jaotada...........................................................ja................................. 3.Koosta tabel lindude ohutegurite kohta. Ohutegur Mõju lindudele Kuidas linde kaitsta? Naftareostus Mürgid Rannaniitude võssa kasvamine. 4.Iseloomusta 3 lausega metsalinde,joonista nende lindude nokk ja jalg ning too 2 näidet metsalindude liikidest. 5.Koosta ristsõna . Linnud. VÕTMESÕNAKS PESAKOHT Lahendussõnadeks peavad olema järgmised mõisted: kerge luustik,naftareostus,taimtoiduline lind,püsisoojane lind,udusulg,tiivad,rähn,veelind,raierahu. Lahendussõnade ja võtmesõna saamiseks tuleb koostada KÜSIMUSED!
väga kitsas ja hämar. ''Ah kui pime siin on,'' kordas väikelõokesepojake, kes oma lühikese elu ajal polnud veel kordagi polnud põllult metsa sattunud. ''Ah kui pime!'' Ja lõokese ema vastas:''Jah , ega siin seda avarust ei ole mis meil. Taevas on siin madalam ja päike udusem ja pilved üsna, üsna all.'' ''Tahaksin ära koju!'' nuttis lõokesepojake. ''Seal on kõik palju ilusam.'' ''Kannata, kannata, pojukene,'' rahustas emalõokene. ''Vaatame enne veidi metsalindude elu ja olu, küll siis lähme jah jälle koju.'' Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Richard_Roht http://lib.werro.ee/index.php/richard-roht.html http:// kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=338&table=Persons http://www.eestigiid.ee/?Person=nimi&PYear=aasta&start=180&ItemID=38 http://www.kirmus.ee/erni/autor/roht_b.html
tõusuks on vajalik hooldatavate rohumaade ja sobivate pesapaikade olemasolu. Must-toonekure arvukus piirkonnas on stabiilselt 45 paari, neist 24 pesitseb Karula rahvuspargi territooriumil. Rukkiräägu asurkond on Karulas Eesti keskmisega võrreldes arvukas. Rukkirääk on rahvuspargi niitude parim indikaator-linnuliik. Niitude võsastumine ja sööti jäämine ohustab siinset rukkiräägu populatsiooni. Oluliselt vähenenud metsamajanduslik häirimine on soodustanud mitmete metsalindude (kolmvarvas-rähni, valgeselg-kirjurähni, õõnetuvi, metsise jt.) arvukuse tõusu. Rahvuspargis vajab tähelepanu sookurg, keda pesitseb siin 712 paari. Sookurge ohustab eelkõige pesitsusaegne häirimine. Olulised lindude arvukuse reguleerijad on väikeimetajad (rebane, metsnugis, kährikkoer ja mink), kellede arvukus peab olema pideva kontrolli all. Paljude lindude jaoks on oluline puutumatute metsade ja hooldatavate pärandkultuurmaastike säilimine. Tõrva Gümnaasium
Tal on rohekas keha pealpool, kreemikas ja valge keha alaosa, kaks valget tiivatriipu ja valge nägu koos mustade silmadega. Pealael on kaks musta triipu, mille vahel isastel on oranzh ja emastel kollane triip. Nokk on must ja jalad pruunid. Pöialpoiss on väga vilgas lind. Ta suudab koha peal lennata, nokkides samal ajal oksalt mõne putuka. Seepärast kutsutakse teda ka Euroopa koolibriks. Talvel ühineb tihaste ja teiste metsalindude parvedega. Väga külmadel talvedel võivad külastada ka lindude toidulauda, et saada sealt veidi leivapuru. Pereelu. Pesa on kerakujuline ehitis ripub kõrge kuuseoksa küljes. Emaslind muneb pessa 713 muna, kuna pesa on väike, munetakse munad mitme kihina. Peale koorumist toidavad poegi mõlemad vanalinnud. Kui poeg süüa saab, läheb ta pesa põhja ja teeb järgmisele ruumi. See on ka kaitse külma vastu. Pöialpoisil on 2 kurna aastas.
Teispool seljandikke kuuldub veel üht händkakku, taevas siravad loendamatud tähed. Aeg-ajalt seisatan kuulama vaikust ja ses vaikuses oleks nagu kevadeöö hingus kuuldamatu ja ometi siinsamas, nii vahetu. MU 1985. AASTA märkmikus leidub punasega tehtud ülestähendus: 13.-14. mail heliplaatide kokkumäng. Need olid kolm LPd, mille koondvariant ilmus CDna möödunud aasta jõulude eel, seega tosin aastat hiljem. Heliplaadid olid koostatud, kaks neis metsalindude häältest, kolmas ja minu arust huvitav ning terviklik kogu Eesti konnade ja kärnkonnade häälitsustest, ainult et... ilma mudakonnata. Tuli kõne alla üksainus võimalus: minna kohe Piirissaarele, kus see liik teadaolevalt kindlasti olemas oli. Sõitsin oma varustusega Tartusse, sealt lendasime juba üheskoos huvitavast ideest otsekohe tuld võtnud kopramees Kolla Laanetuga Piirissaarele. Tundsin mudakonna
annaabi.ee 
