1. Sissejuhatus Sipelgad on väga laia levikuga putukarühm, mis paljudes regioonides osutub erinevate koosluste üheks domineerivaks liigiks. Optimaalsetes tingimustes võib mõningate siipelgaliikide biomass ületada teiste loomarühmade oma. Metsakuklaste polügüünsed pered võivad paljunemisel moodustada omavahel ühenduses olevaid pesade süsteeme - kolooniaid, mis omakorda ühinedes, moodustavad föderatsioone ja asurkondi. Näiteks laanekuklase (F. aquilonia) asurkonnas võib koos elada üle tuhande pere. Pesade asustustihedus tõuseb sageli 15 pesani hektaril. Arvestades pere suuruseks 1-4 miljonit sipelgat, ühe isendi keskmiseks kaaluks 10 mg saame ühe hektari biomassiks vähemalt 150 kg. Mitmetes Eesti
Metsakuklased Metsakuklaste liigid Palukuklane Laanekuklane Arukuklane Liivakuklane Karukuklane Kännukuklane Veerekuklane Metsakuklast tuntakse meil arvatavasti kui mitte nimepidi, siis vähemalt välimuse järgi. See on meie metsade tavaline sipelgas. Ta pesi, suuri okstest ja okastest koonilisi kuhilaid, leidub metsades sageli. Need ehitised on omapärased ja nendes toimuv elu väga huvitav. Metsakuklastele on pühendatud palju suurepäraseid raamatuid. Metsakuklaste söök Metsakuklaste toiduks on: Taimede seemneid Lehetäide nested Metsaputukate vastsed ja valmikud Lehetäide nested on kuklaste tähtsaimad suhkru allikad. Suve jooksul koguneb kuklase pessa sadu kilogramme nestet. Metsakuklase pesa Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kuklastepesade rüüstajad
Formica transkaucasica + Formica truncorum + + + + + + Formica uralensis + + + Taksonoomia Riik: loomad Hõimkond: lülijalgsed Klass: putukad Selts: kiletiivalised Sugukond: sipelglased 4 Ohustatud liigid Silmaspidades metsakuklaste metsakaitselist tähendust on metsakuklaste rühma kuuluvad sipelgaliigid võetud riikliku kaitse alla(1958. aastast Eesti NSV-s). [4] Eesti punases raamatus ülestäheldatud liigid on alljärgnevas tabelis (Tabel nr1) [11] Tabel nr.1 Ohustatud sipelgad Eestis Liik Elupaik Ohutegur Kategooria Keskkonnamürgid, õhusaaste, Puuduliku andmestikuga
Vahel on hallitusseente tekitatud lubihaue väliselt sarnane pahaloomulise kivihaudmega, mis on kindlasti kriitilisem lubihaudmest. 3. Probleemid rändel metsadesse Korpustarudes tuleks luua sobivad tingimused õhu läbivooluks tarust, kuna vastasel juhuks ei saaks minna nendega rändele. Tavaliselt kasutakse selleks võrkpõhja ja tuulutusavasid taru lael, muidu häviks pere rändel ülekuumenemisse. Rändel toovad sure mure kaasa sipelgad. Kui asetatakse mesilaspered liiga lähedale metsakuklaste pesale, võib peatselt sipelgate ajendil puhkeda sissetung. Väiksemat sorti rünnak toimub pea igal pool, sest rabade läheduses on kuklaseid alati, kuid rabadest saadakse just parim kanarbikumesi. Kuklaste sissetungi tagajärjel võivad mesilastest järele jääda ainult riismed. Sel juhul on soovitav lennuava kitsendada nii, et mesilased suudaksid seda kaitsta ning võimalusel tuleks järgmisel korral pered kuklastest 50-100 meetrit eemale viia. Lisaks tuleks
*Kiililised jälgib kaitsealuste ja EL loodusdirektiivi liikide populatsioonide dünaamikat ja tuvastab arvukuse muutused. *Tolmeldajad hindab tolmeldajate liigilise mitmekesisuse muutusi. *Maismaalimused võimaldab isendite arvu põhjal hinnata kks toimuvaid muutusi. *Mullaelustik rohu- ja põllumaadel hinnatakse vihmaussikoosluste arvukust, liikide arvu, arvukust liikide kaupa jt näitajaid, mis peegeldavad muldkeskkonna seisundit. *Metsakuklased metsakuklaste asurkonnad, suuruse ja seisundi, inimmõju asurkonnale. *Päevaliblikate kooslused andmete põhjal selgitatakse negatiivsed ilmingud, planeeritakse kaitsekorralust. 16. Millised on kalade seire peamised ülesanded? *käsitleb rahvusvahelise tähtsusega kalade (vingerja, võldase) elupaikade seisundit. 17. Millised on soontaimede seire peamised ülesanded? * Kogutakse informatsiooni haruldaste, ohustatud taimeliikide (I ja II kaitsekategooria,
Aastatel 1971-1992 töötas ta Eesti TA Zoloogia ja Botaanika Instituudis vaneminsenerina ja teadurina. 1992. aastast on EMPÜ taimekaitseinstituudi teadur ja putukate ökofüsioloogia laborijuhataja. Uurimisvaldkonnad: sipelgate sotsiaalne homöostaas, kuklaste kaitse ja kasutamine metsakaitses ning keskkonna bioindikatsioonis, mesilaselaadsete tolmendajatetähtsus loodusliku mitmekesisuse suurenemisel ja kultuurtaimede viljelemisel. Aastast 1977 asutas koos Vambola Maavaraga Akste metsakuklaste looduskaitseala. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeedia-kirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 279) Eino Krall (sünd. 9.september 1931) ...Eesti zooloog (fütonemafoloog). Lõpetas 1955 bioloogina TRÜ. Töötanud samast aastast EMPÜ Zoloogia ja Botaanika Instituudis, ühtlasi ka hiljem eelnevaga liitunud Tartu Ülikooli zoloogia ja hüdrobioloogia instituudis. Uurinud fütoparasiite,nematoodide süstemaatikat, fülogeneetilisi suhteid ja ökoloogiat ning tõrje bioloogilisi aluseid. Aastast
annaabi.ee 
