Vetikate vohamine Korallide hävimine Põhjavee reostumise põhjused Tööstusjäätmete või reovee juhtimine veekogudesse, pinnasesse Põllumajandusreostus üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest Transpordireostus-teede soolatamine Õnnetused teedel-bensiini sattumine pinnasesse Olmereostus Inimese mõju põhjaveele Intensiivse veekasutuse tõttu on põhjavee tase mitmel pool (PõhjaEesti, Pärnu, Tartu) langenud kuni 40 m. Maaparanduse ja metsakuivenduse käigus on süvendatud ja õgvendatud jõgesid ning rajatud kuivenduskraave. Põhjavee kaitse Heitvee süvalasud (mere põhjas 13m läbimõõduga torud, mis ulatuvad rannast mõne 12 km kaugusele) Reovete puhastamine keemiline, bioloogiline ja mehhaaniline Veeseadused ja nõuded Veeseadus reguleerib veekogude ning põhjavee kahjustamise vältimist ning veekogude valgalade (maaalad, millelt veekogud saavad oma vee) kaitset reostamise eest.
park, Kärde park, Vaimastvere park ja Laiuse kiriku park. (Jõgevamaa loodus, 2004, lk 22, 31) Jõgeva vallas asuvad Paduvere spordiväljakud, Jõgeva kergejõustikustaadion, Linnamäe krossirada, Kuremaa spordikompleks ja Voore kurniväljaks (Jõgevamaa, 2009, lk 89). Jõgevamaa metskonna üldpindala on 68 815 ha ja metsamaa moodustab sellest 79%. Jõgevamaa metskonnas domineerivad salu- ja soovikumetsade tüübirühma metsad. Laialdaselt on levinud on ka metsakuivenduse tulemusena kujunenud kõdusoo tüübirühma metsad. Puuliikidest domineerib kask, teisel kohal on kuusk ja kolmandal mänd.[http://www.rmk.ee/metsa- majandamine/metsamajandus/metskonnad/jogevamaa-metskond] Hoiumetsi on Jõgevamaal umbes 7,1% (Jõgevamaa keskkond, 2008, lk 18). 2. Ressursside ja nende kasutusvõimaluste hindamine Jõgeva maakond on suhteliselt hästi erinevate maavaradega varustatud. Maakonna
maasse rajatud õõned. Torudrenaaz on tänapäeval põhiline,täidis- ja õõsdrenaaz on põhiliselt ajaloolised mõisted. Nii kraavkuivendusel kui ka drenaazil on oma eelised ja puudused. Drenaazi eelised teevad selle kuivendusviisi hästisobivaks põllumajandusmaadel, eeskätt põllul ja kultuurkarjamaal. Kraavkuivenduse eelistest on kõige mõõduandvam asjaolu, et kraavid juhivad hästi ära pinnavee. Pinnavee liikuvaks muutmine ongi metsakuivenduse üks põhieesmärke. Põllumajandusmaadel segavad kraavid põllumajandusmasinateliikumist, kraavide ja pervede alla läheb kaduma (sõltuvalt kraavide vahekaugusest) 10...20 % tootmispinnast, väljakaevatud künnialune mineraalpinnas vähendab põllupinnale laialiaetuna mullaviljakust kraaviäärsel maaribal, kraaviperved on umbrohtude leviku koldeks jne. Metsamaadel ei ole need asjaolud mingiks puuduseks. Kraavide suuri vahekaugusi arvestades on metsapinna kadusuhteliselt väike
kasutamisvõimaluste uurimist. Nimetatud instituudis uuriti soid peamiselt põllumajandusliku kasutamise seisukohalt. Soode uurimise teine suund arenes seoses metsamaade kuivendamisega. 19. sajandiks oli selgunud, et soo- ja soostunud metsade kuivendamise järel puude kasv ja puistute tootlikkus suureneb. Metsakuivendamise tormiline periood Euroopas algas 19. sajandi teisel poolel. M. Siversi (1903) andmetel hakati metsamaid esmakordselt sihipäraselt kuivendama Eestimaal alates 1840.a. Metsakuivenduse tulemuste sihipärast uurimist alustati 1947.a. TA Bioloogia Instituudi metsasektoris kohe pärast selle asutamist. Sõjajärgse perioodi sooteadlastest-metsaparandajatest on tuntumad U. Valk, P. Kollist, V. Hainla, A. Ilves, U. Riispere, J. Pikk. Soode uurijate kolmas koolkond on kujunenud Tartu Ülikooli bioloogidest ja geograafidest. Nendest nimekamad on V. Masing, L. Laasimer, M. Ilomets, J. Paal, H. Simm, H. Trass jt. Tuntumad sooteadlased Professor Viktor Maasing (1925-2001)
pesitsema ebatraditsioonilistes kohtades, näiteks metsatukkades põldude vahel. See juhtus umbes 30 aastat tagasi (6). Eestis pesitseva must-toonekure populatsiooni suurus on alates möödunud sajandi keskpaigast tugevalt kõikunud: kui 1960. aastate alguses pesitses meil hinnanguliselt 150 paari (2), siis 1980. aastate algusest alates vähenes must- toonekure arvukus 15 aasta jooksul Eestis kaks kuni kaks ja pool korda. Võib oletada, et toitumisolud halvenesid intensiivse metsakuivenduse mõjul (1958 1975) ja pikaealine liik reageeris sellele ajalise nihkega. Kraavitamine on muutnud suure osa must-toonekure toitumisveekogude ökoloogilist tasakaalu nii, et toitumispüramiidi aluse kadudes seal suurele linnule toitu (kalad, kahepaiksed) lihtsalt pole. Ei piisa veekogu olemasolust, vaja on toimivat ökosüsteemi, mille üks osa on ka must-toonekurg (6). Praegu pesitseb meil alla 80 paari must- toonekurgi (7).
36. Miks on oluline säilitada pärandkooslusi? 37. Millal leidis aset? a) eesti vabanemine jääkattest 10 000-11 000 a tagasi. ; b) metsade arengu algus peale jää taandumist; c) laialehiste metsade valitsemisaeg Viis tuhat aastat tagasi praegusest soojema kliima ajastul levinud laialehistest metsadest on praeguseks järele jäänud väga vähe.; d) vikati kasutuselevõtt 4-7 sajandil ja põllunduse hoogsa arengu algus 4000 a tagasi; e) metsakasvatuse ja metsakuivenduse 1957 algus Eestis. Maavarade kaevandamine Kukersiit 1918.a.; oobulusfosforiit 1924.a. Intensiivne põllumajandus ja 1950.a. maaparandus Maanteede ja raudteede rajamine Raudteed alates 1870.a. Maaparandus drenaazkuivendusega ~1820.a. Maaparandus kraavitamise teel 15.-16. saj, ulatuslikum pärast 1650.a. Vete paisutamine manufaktuuride 17.saj. keskpaik jaoks
majandusmetsades kui vaheastmed kaitsealuste metsade vahel. Lisaks tuleks majandusmetsades võimalikult palju järgida peamisi looduslähedase metsamajanduse printsiipe nagu raielankide asukohavalik ja suuruse piirangud, seemnepuude, säilikpuude ja erinevates lagunemisastmetes surnud puidu jätmine lankidele, samuti loodusliku järelkasvu säilitamine ja eelistamine, puhtkultuuridest loobumine, metsakuivenduse piiramine ja laialeheliste puude kaitse. Eesti metsade mitmekesisus Eesti metsad on tüüpilised hemiboreaalsele vöötmele. Looduslikes tingimustes oleks 85% riigi territooriumist metsaga kaetud (3). Nagu kõigil üleminekualadel, on metsad siin suhteliselt mitmekesised. Arvestades kliimatingimusi ja Eesti territooriumi väiksust, võib siinseid metsi pidada üsna liigirikasteks oma 81 pärismaise puu- ja põõsaliigiga (21)
kuivendusvõrku ja sealt suublasse. Veetaseme alanemisega pääseb õhk pinnasesse ja kiireneb orgaanilise aine lagunemine 39. Kuidas kuivendatakse metsamaad? (kuidas paiknevad kraavid?) Eestis on üle 2 miljoni ha metsamaad. Turbaga kaetud alasid ehk soid on ligikaudu 1 miljon ha. Enamuses sellest on kaetud metsaga. Metsaga on kaetud kõik väheväärtuslikuma mullaga alad eh sealhulgas ka liigniisked mine-raalmullaga alad. Sellest tuleneb metsakuivenduse vajadus. Riigimetsas enam uut metsa-kuivendust ei tehta. Kuivenduse vajadus metsas on samadel alustel kui põllumajandusmaal liigniiskes keskkonnas ei arene puude juured, on vähe toitaineid jne. Kuivenduseks kasutatakse kraavkuivendust. (kahjuks ei leidnud midagi täpsemalt, kui keegi oskab teemat kommenteerida,andku indrekule teada) 40. Kirjeldage erinevate looduslike tingimuste mõju kuivenduse efektiivsusele- juurdekasvu suurenemisele. See on minu arust täiesti haige küsimus...
annaabi.ee 
