pingutusega. Ettevõte määrab arvestuspõhimõtte igale bioloogilise vara klassile: · õiglane väärtus, kui see on usaldusväärselt hinnatav mõistliku kulu ja pingutusega; kui see nii ei ole, siis · soetusmaksumuse meetod. Õiglane väärtus = turuhind. (Soodsaim hind, mida müüja võiks saada aktiivsel turul vara müümisel või ostja selle ostmisel.) Kui bioloogilised varad on seotud maaga (metsakinnistud) ning nende väärtust eraldi ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, kuid saab määrata varade hinna koos maaga, siis võetakse hindamisel aluseks varade kombineeritud väärtus, millest lahutatakse maa väärtus. Bioloogilised varad kajastatakse bilansis eraldi kirjetel kas põhivara või käibevara rühmas. Bioloogilisi varasid on soovitav bilansis või vastavates aastaaruande lisades kajastada põhiliste rühmade kaupa. Näiteks: · tarbitavad varad ja · tootvad varad.
saada aktiivsel turul vara müümisel või ostja selle ostmisel), kui see on usaldusväärselt hinnatav mõistliku kulu ja pingutusega; kui see nii ei ole, siis * soetusmaksumuse meetodil. Bioloogilised varad kajastatakse bilansis eraldi kirjetel kas põhivara (TOOTVAD VARAD) või käibevara (TARBIVAD VARAD) rühmas. (Nt. Mul on lehm, kui ma müün selle 1 aasta jooksul, on ta käibevara, kui mitte, siis on põhivara). Kui bioloogilised varad on seotud maaga (metsakinnistud) ning nende väärtust eraldi ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, kuid saab määrata varade hinna koos maaga, siis võetakse hindamisel aluseks varade kombineeritud väärtus, millest lahutatakse maa väärtus. Amortisatsiooni ei arvestata 10. Kinnisvarainvesteeringud. Mis need on, kuidas võetakse arvele, kuidas kajastub aruandluses. Mis on eripärad (amorti ei arvestata, tuleb hinnata ÕIGLASES
(TARBIVAD VARAD) rühmas. Maksumus: õiglane väärtus või soetusmaksumus Ümberhindamine kajastatakse kasumiaruandes eraldi kirjel ''Kasum/kahjum bioloogiliselt varalt''. Kui bioloogilste varade müümine ei ole ettevõtte põhitegevus, siis kasumeid ja kahjumeid kajastatakse kirjetel ''Muud äritulud/Muud ärikulud''. Kasum/kahjum tuleb saldeerida, st kajastada ainult see, kumb on suurem. Kui bioloogilised varad on seotud maaga (metsakinnistud) ning nende väärtust eraldi ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, kuid saab määrata varade hinna koos maaga, siis võetakse hindamisel aluseks varade kombineeritud väärtus, millest lahutatakse maa väärtus. Amortisatsiooni ei arvestata. KINNISVARAINVESTEERINGUD Kinnisvarainvesteering on kinnisvara objekt(maa, hoone või osa hoonest), mida ettevõte hoiab eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, mitte aga
kokku hoida kulutusi kultiveerimisele Püsimetsadel on ka rida puudusi: o Metsa ülestöötamine on väga keeruline, raskesti mehhaniseeritav o Kasvamajäävate puude vigastamise oht raie käigus on suur o Metsaomanikel võib tekkida ahvatlus üleraieks o Uuenemine looduslikul teel on võimalik vaid varjutaluvate liikidega Valikraietega võiks majandada eelkõige erametsi, kus metsakinnistud on suhteliselt väikesed Metsa hindamine e. Metsatakseerimine Põhiülesanne o Välja selgitada metsade territoriaalne paiknemine o Puistute tootlikust ja varusid o Olulisim metsas kasvava puidu kogus Täpsete varude määramiseks on vajalik pidev ja perioodiline inventeerimine Metsamajanduslike tööde planeerimine Metsakorraldamine toimub nii era- kui riigimetsas
Meie tingimustes viiks see kuusikute osakaalu olulisele suurenemisele. * Puistute püsikindluse huvides ei saa püsimetsana majandada juurepessust kahjustatud metsi. * Ulukite arvukus peaks olema selline, mis lubaks metsa moodustavatel peapuuliikidel rahuldavalt looduslikult uueneda. Vaatamata sellele, et 70% Eesti puistutest on loodusliku päritoluga ja 30% on kaitse- ja hoiumetsad on puistute leidmisega püsimetsamajanduseks raskusi. Valikraietega võiks majandada eelkõige erametsi, kus metsakinnistud on suhteliselt väikesed. Kindlasti ei tule see kõne alla riigimetsades suures mahus, rääkimata selle valitsevaks muutumisest. Lageraied Eesti tingimustes on nii majanduslikult kui metsanduslikult täiesti rahuldavad, juhul kui need tehakse korrektselt. 13. Puidukasutus Eestis. Metsade kõrvalkasutus. Puidukasutus. Metsast puidu saamine on siiani olnud peamine metsade majandamise eesmärk ja puidukasutus metsade peamine kasutusviis. Viimase kümnendi jooksul on Eestis