Käbi valmib 18 kuud. Märjad käbid peab ära kuivatama kuivatites, seejärel raputatakse käbidest seemned välja. Enamustele seemnetele saab osaks kohene külvamine metsalankidel. Valitud osa seemneid saadetakse puukooli. Puukoolides on õpilasteks seemnetest sirgunud seemikud. Puukoolide mote seisneb selles, et taim saab turvaliselt kasvada ning piisavalt tugevaks saada enne kui ta metsa viiakse ja ta sealses konkurentsis ellu peab jääma. Niimoodi taimi kasvujärjele aidates saab metsakasvataja soovitud raieküpse metsa mitu aastat kiiremini. Metsauuesnduse hooldus seisneb taimede ümbert rohu ära niitmises või maha tallamises, et noorel puul oleks valgust ja õhku. 6-7 aastaselt on puud sellise kõrgusega, et neid saab nimetada metsaks. Selleks, et puu saaks raieküpseks, on vaja 50-120 aastat. Jõudsa kasvuhoo sisse saanud noori puistuid nimetatakse noorendikeks. Noorendiku eas tagatakse metsa uuendamisel määratud peapuuliigile paremad kasvutingimused ja selleks
ning ta töötas õpitud erialal, vanaemal oli keskeriharidus ning ta ei töötanud õpitud erialal. Mõlemad on pärit vaimsete huvidega perest ning andsid neid huvisid edasi ka oma perele. Nad tutvusid varakult ning elasid koos 36 aastat. Peres oli kaks last. Pere elujärg oli alguses küllaltki vilets, kuid paranes pikkamööda. Mõlemad olid tunnustatud töökaaslased, sõbrad ja väga head lapsevanemad. Vanaisa pälvis ka kõrge tööalase tunnustuse, talle anti ENSV teenelise metsakasvataja aunimetus. Vanaema pidas mitmeid ameteid, kõige kauem töötas ta Põlva raamatukogus ning oli aktiivne teatrikülastuste organiseerija. Pere on elanud Ahjal ja Põlvas. Väga oluliseks kohaks on olnud alati vanaema sünnikodu Puhja, kuhu vanaisa ehitas oma pere jaoks uue maja. Uurimistöö tegemine aitas mul aru saada Eesti ajaloo keerdkäikudest, millest mõnedki on meie suguvõsa valusalt puudutanud nagu näiteks 1941.a. küüditamine ning II maailmasõda
kultuure hooldades tuli raiestikel sageli võidelda tüütu haavavõsaga: nagu teada, on haaval haruldane võime anda pärast raiet rohkesti juurevõsu. Juurevõsu kasvab kiiresti, juba üheaastased võsud võivad küündida üle kahe meetri, sealjuures võib nende hulk pinnaühikul olla üllatavalt suur. Niisiis moodustab haavavõsa tihniku, mille varjus teiste (eriti valgusnõudlikumate) puuliikide kasv pidurdub. Et viimaseid valguse kätte aidata, peabki metsakasvataja tegema lisatööd. Samas võib veidi hõredam haavavõsa pakkuda turvet varjusallivale kuusele, leevendades mõningal määral kevadiste hiliskülmade kahjustust. Teine põhjus, mis haava ebasümpaatseks teeb, on tema äärmiselt nõrk vastupanu südamemädanikule. Seepärast näeb juba keskealistes puistutes üsna palju kahjustatud puid. Vanemates haavikutes on südamemädanikust kahjustatud puude protsent juba üsna suur, mõnes
.. 2009) Ajakirjanduse vahendusel ilmneb erinevaid arvamusi. Kuna Eestis elab hulgaliselt metsloomi, siis näiteks piiratakse nende arvukust väga jõhkralt. Lohakas maaomanik, kes ei suuda ehitada oma kartulipõllu ümber aeda, näeb ainsa võimalusena loa taotlemist, mis võimaldaks hävitada kõik lähiümbruse metssead, kes käivad tema saagi kallal. Leidub omavalitsusi, kus möödunud aastal lubati küttida peaaegu kõik sead. Nimetatud paikkond kuulutati seavabaks! Mõnigi metsakasvataja tapaks meelsasti kõik kitsed, kuna need söövad ära puuistikud. Haned hävitavad orase. Hülged rebivad katki kalavõrgud ja kalurid neid 19 kassinäolisi loomi teatavasti salaja ka notivad. Loomad ei saa aru majandustegevusest, süües sealt, kus on mugav ja maitsev. (Pilvre 2007) Loomad on Eesti inimesele sageli vaenlased, kellest vabanemiseks kasutatakse tugevama õigust ja luba tappa
Selle abil on võimalik kiirendada puude kasvu, kujundada metsa liigilist koosseisu, parandada metsa sanitaarset seisundit ja suurendada metsade tormikindlust. Hooldusraiete korral raiutakse puistust perioodiliselt välja puid, mis on kasvus alla jäänud või takistavad peapuuliigi tulevikupuude (puud, mis peaks puistus säilima raieküpsuse saavutamiseni) kasvu ja arengut. Hooldusraieid on vaja vaid inimesele, mets kasvab ka ilma hooldamiseta, kuid raietega saab metsakasvataja suunata puistu kasvu ja arengut temale meelepärases suunas. Üldjuhul on hooldatud puistu kvaliteetsem ja majanduslikult väärtuslikum kui hooldamata. Metsaseaduse (2009) järgi on hooldusraiet lubatud teha: 1) puude valgus- ja toitetingimuste parandamiseks ning metsa liigilise koosseisu kujundamiseks (valgustusraie); 2) metsa väärtuse tõstmiseks, metsa tiheduse ja koosseisu reguleerimiseks ning
kiirendada puude kasvu, kujundada metsa liigilist koosseisu, parandada metsa sanitaarset seisundit ja suurendada metsade tormikindlust. Hooldusraiete korral (varem nim. neid vahekasutusraieteks) raiutakse puistust perioodiliselt välja puid, mis on kasvus alla jäänud või takistavad peapuuliigi tulevikupuude (puud, mis peaks puistus säilima raieküpsuse saavutamiseni) kasvu ja arengut. Hooldusraieid on vaja vaid inimesele, mets kasvab ka ilma hooldamiseta, kuid raietega saab metsakasvataja suunata puistu kasvu ja arengut temale meelepärases suunas. Üldjuhul on hooldatud puistu kvaliteetsem ja majanduslikult väärtuslikum kui hooldamata. 43. Defineerige mõiste: raiekraad? raiekraad e. harvendamise aste näitab, kui palju puid korraga välja raiutakse (mitu % tagavarast). Rakendatav raiekraad sõltub metsa liigilisest koosseisust, vanusest ja kasvukohast. 44. Defineerige mõisted: ala- ja ülameetod?
koosluse (kliimakskoosluse) väljakujunemine. Selliselt kujunevat tasakaalu võib rikkuda eeskätt inimtegevus (uuendusraied, kahjutuli jne.). Puuliikide vaheldumine mõjutab tugevasti mullatekkeprotsesse. Kuusk tekitab toorhuumust ja põhjustab muldade leetumist, mis viib kokkuvõttes mullaviljakuse alla. Lehtpuud seevastu aitavad kiiresti kõduneva varisega mullaviljakust taastada, luues soodsad tingimused ka kuuskede kasvuks tulevikus. Metsakasvataja seisukohalt tuleb hinnata puuliikide vaheldust alljärgnevalt: a) kuidas mõjutab puuliikide vaheldus mullaviljakust; b) millised on uue liigi positiivsed küljed võrreldes eelmisega; c) kas kasutatakse optimaalseimalt ära kasvukoha potensiaali väärtusliku puidu tootmiseks; d) kui pikk on puistu väljakasvatamise aeg. Puuliikide vaheldust tuleb metsanduslikult pidada otstarbekaks, kui: a) uus puuliik on produktiivsem ja puit parema kvaliteediga;
seisundit ja suurendada metsade tormikindlust. Hooldusraiete korral (varem nim. neid vahekasutusraieteks) raiutakse puistust perioodiliselt välja puid, mis on kasvus alla jäänud või takistavad peapuuliigi tulevikupuude (puud, mis peaks puistus säilima raieküpsuse saavutamiseni) kasvu ja arengut. 50 Hooldusraieid on vaja vaid inimesele, mets kasvab ka ilma hooldamiseta, kuid raietega saab metsakasvataja suunata puistu kasvu ja arengut temale meelepärases suunas. Üldjuhul on hooldatud puistu kvaliteetsem ja majanduslikult väärtuslikum kui hooldamata. Lähtudes enamuspuuliigi vanusest ja hooldamise iseloomust, jagatakse hooldusraied kolmeks: 1) valgustusraie 2) harvendusraie 3) sanitaarraie 1. Valgustusraie - s.o. hooldusraie liik, mille abil kujundatakse tulevase puistu liigiline
annaabi.ee 
