külaelanikud(mungad,raudmehe Ülgas(Hiietark) d) Peategelaste iseloomustused Leemet Üsna julge, osav, kuna oskas hästi ussisõnu. Hulkuja, uudishimulik, nutikas, abivalmis, sõbralik. Hiie Arg, üles kasvanud vanemate karmi käe all, sõnakuulekas, kohusetundlik, kaasaminev Magdaleena Hea välimusega, jutukas, eriliste nõudmistega, sõbralik, seltskondlik. Raamat räägib... Inimeste ja loomade metsaelust Inimeste kolimisest metsast külla Ussisõnade õppimisest ja kasutamisest Hiie ja Leemeti suhetest Magdaleena ja Leemeti suhetest Külaelu ja metsaelu erinevustest Leemeti iseloomu muutustest elujooksul Minu arvamus Enne selle raamatu lugemist olin kuulnud, et see on väga hea. Seega mu ootused olid suured, kuid raamat täitis need vaid osaliselt, kuna selle algus oli igav, aga keskpaigas oli rohkem sündmusi ning need pakkusid ka suuremat huvi.
kirjandusauhinna. Romaanil on huvitav kaanekujundus, kasutatud on vanaaegset ornamentikat, mis lisab teosele müütilist hõngu. See romaan on üks vähestest raamatutest, mille ma praeguseks vabatahtlikult läbi olen lugenud. Juhtusin igavuse ja aja viitmiseks antud teost sirvima ning kui olin alustanud, ei suutnud ma raamatut pikalt endast eemal hoida. Raamat oli meie perel juba õnneks ammu olemas. Romaan ,,Mees, kes teadis Ussisõnu" räägib metsaelust ning sellest kuidas kõik inimesed metsast küladesse kolivad. Teos on väga sündmusterikas ning peategelase elu raske ja masendav. Need ammused ajad, millal meie esivanemad, maod ja lõbusad karud elasid metsas nagu vennad. Ratsutati huntide seljas ja tuhandete meeste suust kaikuvate ussisõnade toel kutsuti appi Põhja Konn, kes aitas jagu saada kõikidest vaenlastest, on möödanikuks saamas. Noorem rahvas kolib metsast küladesse, võtab kiiresti üle uued kombed ja usu. Hakkab
Sisukokkuvõte Romaan ,,Mees, kes teadis Ussisõnu" räägib metsaelust ning, kuidas kõik inimesed kolivad metsast küladesse. Peategelaseks oli Leemet, kellel oli metsas kolm parimat sõpra: Hiie, Ints ja Pärtel. Ints oli rästik ning Leemetil polnud temaga raske rääkida, kuna onu Vootele oli talle ussisõnad selgeks õpetanud. Hiie ja Pärtel olid tema sõbrad, kuigi Hiie oli veel päris väike ning temaga mängida ei saanud. Ning ta isale Tambetile ei meeldinud ka, et Hiie mängiks Leemetiga, kuna Leemet oli ju ikkagi ju külas sündinud
neetud lisaveen Enamik Contra luuletustest leidsin tema blogist (http://konnulacontra.blogspot.com) C II Eesti proosa 1990. aastatel Kirjuta teose retsensioon (300 sõna). Vali üks järgmistest teostest: A. Kivirähki "Rehepapp" või "Mees kes teadis ussisõnu" või Tõnu Õnnepalu ,,Piiririik" või Peeter Sauteri ,,Indigo" ,,Mees kes teadis ussisõnu" A.Kivirähk Romaan ,,Mees, kes teadis Ussisõnu" räägib metsaelust ning, kuidas kõik inimesed kolivad metsast küladesse. Peategelaseks oli Leemet, kellel oli metsas kolm parimat sõpra: Hiie, Ints ja Pärtel. Ints oli rästik ning Leemetil polnud temaga raske rääkida, kuna onu Vootele oli talle ussisõnad selgeks õpetanud. Hiie ja Pärtel olid tema sõbrad, kuigi Hiie oli veel päris väike ning temaga mängida ei saanud. Ning ta isale Tambetile ei meeldinud ka, et Hiie mängiks Leemetiga, kuna Leemet oli ju
Ta sai teada et Magdaleena ootas raudmehe last, mis oli auasi. Leemet ei teinud välja sellest ning ta ostustas minna külla elama,sest midagi polnud järele jäänud. Ta tahtis Magdaleena last kasvatada nagu enda oma, et talle ussisõnu õpetada. Külas olles tundus Leemetile aina rohkem ja rohkem, et külaelu pole ikka tema jaoks ja need inimesed on rumalad.(302) Leemeti ema oli ka vanaks jäänud ning ussil Indrekul oli oma elu oma väikeste lastega. Indrek käis ka metsaelust rääkimas Leemetile ja see tekitas metsa igatsust. Samal ajal käis Ülgas kätte maksmas külas Leemeti majas. Ta oli vihane, et ei lastud Hiiet ohverdada. Ta tappis Magdaleena ja tema lapse. Leemet võttis Ülgasel kõik soolikad välja, et teda enam ei elaks. Külavanem oli ahastuses ja süüdistas Leemetit selles töös. Ka kuulis Leemet külatüdrukut Katariinat rääkimas sellest, et madudel on kroon peas mis annab võime rääkida lindude keelt. Katariina otsustas minna
minna ja tappis saarele sattunud munki, kes tahtsid sinna midagi ehitada. Tal oli vaja 100 inimese konte, et valmistada tiibu. Nende abil tahtis ta nagu Põhja Konn õhust raudmehi hävitada. Ainult 3 inimese luud olidki veel puudu. Igast kolbast oli ta valmistanud karika. Vanaisa eluasemeks oli puidust ja kividest ehitatud võimas kindlus, kuhu vaenlaste eest peitu pugeda. See oli täis kitsaid salakäike. 22.peatükk Vanaisa roomas rohus väga kiiresti nagu rästik. L jutustas talle metsaelust. Siis teatas vanaisa, et noored peavad tuuletarga juures Saaremaal ära käima, tal on lendamiseks tuult vaja. Tuuletark Möigas on tema vana sõber ja teene võlgu. Merel sõites takerdus paat nagu mererohtu. Selgus, et see oli iidse imekala habe. Too kala käib iga saja aasta tagant korra vee peal. Nüüd tegi ta seda viimast korda, sest pikk habe vedas teda põhja tagasi. Ta tahtis raudmeeste laevu näha, et neid hävitada. Põhja Konna oli ta ka näinud. 23.peatükk
annaabi.ee 
