võraga. Nende latv ulatub kõrgemale üldisest võrastiku tasapinnast. Eriti tugeva kasvuga puud, sageli okslikud ja puit madala kvaliteediga. Raieküpses puistus moodustavad sellised puud 20- 25% tagavarast. Sellised puud võivad sageli olla nn. "metsa hundid". Kuid I kasvuklassi puud võivad olla ka väga kvaliteetsed, sellisel juhul on nad väärtuslik materjal metsaaretuses ja neid valitakse nn. plusspuudeks. NB. Kõik "metsa hundid" on esimese kasvuklassi puud, kuid kõik I kasvuklassi puud ei ole metsahundid! II klass- valitsevad, tugeva kasvuga puud, mille tüvi ja võra on hästi arenenud. Enamasti moodustab nende puude kõrgus kuni 90% I Krafti klassi puude tagavarast. Moodustavad 40-45% puistu koosseisust. Majanduslikust seisukohast kõige hinnatumad puud puistus.
Kasvuklassid I klass- ülevalitsevad. Kõige kõrgemad puud puistus, enamasti jämeda tüve ja suure võraga. Nende latv ulatub kõrgemale üldisest võrastikust. Raieküpses puistus moodustavad sellised puud 20-25% tagavarast. Eriti tugeva kasvuga puud, sageli okslikud ja puit madala kvaliteediga. Sellised puud võivad sageli olla nn „metsa hundid“. Kuid I kasvuklassi puud võivad olla ka väga kvaliteetsed, sellisel juhul on nad väärtuslik materjal metsaaretuses ja neid valitakse nn. plusspuudeks. II klass- valitsevad. Tugeva kasvuga puud, mille tüvi ja võra hästi arenenud. Majanduslikust seisukohast kõige hinnatumad puud. Moodustavad 45% puistu tagavarast. III klass- kaasvalitsevad. Keskmise kasvuga puud. Nõrgemalt arenenud tüvi ja väiksem võra, kuid võra tipp ulatub veel ülemiste puude võrastikku. Võtavad osa võrastiku moodustamisest. Moodustavad tavaliselt kuni 20% puistu tagavarast. IV klass- allajäänud puud
G. Krafti klassifikatsioon: I klass – ülevalitsevad kõige kõrgemad puud puistus, enamasti jämedatüve ja pika laiuva võraga. Latv ulatub kõrgemaleüldisest võrastiku tasapinnast. Sageli okslikud ja puit madala kvaliteediga. Raieküpses puistus moodustavad sellised puud 20-25% tagavarast. Puud võivad sageli olla nn. „metsa hundid“. Aga samas võivad olla ka väga kvaliteetsed puud, sellisel juhul on nad väärtuslik materjal metsaaretuses ja neidvalitakse nn. plusspuudeks. NB! Kõik „metsa hundid“on I kasvuklassi puud, kui kõik I kasvuklassi puud ei ole metsa hundid! II klass – valitsevad tugeva kasvuga puud, mille tüvi ja võra on hästi arenenud. Moodustavad 40-45% puistu koosseisust. Majanduslikust seisukohast kõige hinnatumad puud puistus. III klass – kaasvalitsevad keskmise kasvuga puud. Nõrgemalt arenenud tüvi ja väiksem võra, kuid võratipp ulatub veel ülemiste puude võrastikku
J ä r e l k a s v u a r e n g p u i s t u a l l. tõmbu ja tüve pealispinnal tekivad pinged, mis laiuva võraga. Kuid I kasvuklassi puud võivad olla Valgusnõudlikel liikidel võib küll metsa all põhjustavad tüvedel pikilõhede nn. ka väga kvaliteetsed, sellisel juhul on nad tekkida arvukalt tõusmeid, kuid valguse puudusel külmalõhede tekkimist. Külmalõhed tekivad väärtuslik materjal metsaaretuses ja neid valitakse hukkuvad kiiresti. Varjutaluvate liikide järelkasv peamiselt lehtpuudel - tammel, saarel, jalakal, nn. plusspuudeks. peab vastu pikka aega. Valgusnõudlikkus oleneb haaval. Lõhed võivad olla üsna sügavad ja ehkki II klass- valitsevad, tugeva kasvuga puud, mille peale liigi ka veel puu vanusest, kasvukohast jt. puu moodustab haavakoe tüvi ja võra on hästi arenenud. Enamasti teguritest
laiuva võraga. Nende latv ulatub kõrgemale üldisest võrastiku tasapinnast. Eriti tugeva kasvuga puud, sageli okslikud ja puit madala kvaliteediga. Raieküpses puistus moodustavad sellised puud 20- 25% tagavarast. Sellised puud võivad sageli olla nn. “metsa hundid”. Kuid I kasvuklassi puud võivad olla ka väga kvaliteetsed, sellisel juhul on nad väärtuslik materjal metsaaretuses ja neid valitakse nn. plusspuudeks. NB! Kõik “metsa hundid” on esimese kasvuklassi puud, kuid kõik I kasvuklassi puud ei ole metsahundid! II klass - valitsevad, tugeva kasvuga puud, mille tüvi ja võra on hästi arenenud. Enamasti moodustab nende puude kõrgus kuni 90% I Krafti klassi puude tagavarast. Moodustavad 40-45% puistu koosseisust. Majanduslikust seisukohast kõige hinnatumad puud puistus.