puistud raiuda õigeaegselt, st. siis kui nad on saavutanud raieküpsuse. Rohkem seovad atmosfäärist süsinikku noored ja keskealised puistud. Metsaõhu CO2 sisaldus oleneb ühelt poolt selle eritumisest õhku orgaanilise aine lagunemisel ja teisalt selle tarbimisest fotosünteesil. Mida paremakasvulisem on puistu, mida kõrgem on tema boniteet, seda enam kasutab ta süsihappegaasi ja eritab õhku hapnikku. Metsaõhus on süsihappegaasi kontsentratsioon kõige kõrgem maapinnalähedastes õhukihtides, väiksem aga võrade piirkonnas - metsas on väga oluliseks CO2 allikaks orgaanilise aine lagunemise käigus eralduv CO2 (mullahingamine). CO2 dünaamika metsaõhus: Süsihappegaasi sisaldus ja selle dünaamika metsaõhus oleneb mullast (orgaanilise aine lagunemise tingimustest), ilmastikust, aastaajast, kellaajast, puistu koosseisust, vanusest, boniteedist
3. Mets vähendab erosiooni ja tuulekannet 4. Mets vähendab maapinda mööda ära voolava vee hulka kevadel , vähendades üleujutuste ohtu. 5. Mets toodab hapnikku- 100km läbimiseks kulutab auto 5-6kg kütust ,neelates samal ajal 23kg hapnikku- umbes sama palju hapnikku toodab ööpäevas 1ha metsa. 6. 1ha metsa neelab tunni ajaga 2kg süsihappegaasi- sama palju kui eritab hingamise käigus 200 inimest 7. Metsaõhus on baktereid 300 korda vähem kui linnas Eesti metsad: · Kõige metsarikkam maakond on Hiiumaa (69%), metsavaeseim Tartumaa (39,2%) · Eesti metsade aastane juurdekasv 24,4 miljonit m3 aastas. Iga päev kasvab juurde 67 000m3 puitu · Eesti kõrgeim puu on Tartumaal Järvseljal kasvav kuusk ,mille kõrgus on 43,8m. Järvseljal kasvab ka Eesti kõrgeim mänd 42,7m ja Eesti kõrgeim lehtpuu- haab 40m.
globaalsesse süsinikuringesse juurde ei paisata, vaid põletamise käigus vabaneb CO2-na süsinik, mis puude kasvuea vältel nende biomassis on akumuleerunud. 7.4.2 Metsaõhu süsihappegaasisisaldus Metsaõhu CO2 sisaldus oleneb ühelt poolt selle eritumisest õhku orgaanilise aine lagunemisel ja teisalt selle tarbimisest fotosünteesil. Mida paremakasvulisem (tootlikum) on puistu, mida kõrgem on tema boniteet, seda enam kasutab ta süsihappegaasi ja eritab õhku hapnikku. Metsaõhus on süsihappegaasi kontsentratsioon kõige kõrgem maapinnalähedastes õhukihtides, väiksem aga võrade piirkonnas, sest metsas on väga oluliseks CO2 allikaks orgaanilise aine lagunemise käigus eralduv CO2 (mullahingamine). Mida suurem on mikroorganismide aktiivsus mullas, seda kiiremini orgaaniline aine laguneb ja seda intensiivsemalt eraldub CO2-te. . Võrreldes CO2-sisaldust maapinnalähedastes õhukihtides lehtpuu- ja
heitkoguseid 1990. aastaga võrreldes vähendanud kõige rohkem, täpsemalt 47,5 protsendi võrra. 7.4.2 Metsaõhu süsihappegaasisisaldus Metsaõhu CO2 sisaldus oleneb ühelt poolt selle eritumisest õhku orgaanilise aine lagunemisel ja teisalt selle tarbimisest fotosünteesil. Mida paremakasvulisem (tootlikum) on puistu, mida kõrgem on tema boniteet, seda enam kasutab ta süsihappegaasi ja eritab õhku hapnikku. Metsaõhus on süsihappegaasi kontsentratsioon kõige kõrgem maapinnalähedastes õhukihtides, väiksem aga võrade piirkonnas, sest metsas on väga oluliseks CO2 allikaks orgaanilise aine lagunemise käigus eralduv CO2 (mullahingamine). Mullaõhus võib süsihappegaasi kontsentratsioon tõusta 1%-ni, tavaliselt aga jääb vahemikku 0,2-0,3%. Mida suurem on
Mida kõrgem on puistu boniteet, seda enam kasutab ta süsihappegaasi ja eritab õhku hapnikku. Süsihappegaasisisaldus ja seda mõjutavad tegurid on olulised, sest neist oleneb suurel määral metsade tootlikkus. Õhu CO2-sisaldus metsata alal muutub vähe, sest õhk on siin liikuv ja erinevad õhukihid segunevad kiiresti. Öösel on õhk enamasti CO2-rikkam, sest puudub assimilatsioon. Suvel on õhus CO2 vähem kui kevadel ja sügisel. Metsaõhus on süsihappegaasi kõige enam maapinnalähedastes õhukihtides, tublisti vähem aga võrade alumisel piiril. CO2-sisaldus ja selle muutus õhus oleneb mullastikust (orgaanilise aine lagunemise tingimustest), ilmastikust, aastaajast, kellaajast, puistu koosseisust, vanusest, boniteedist ja liitusest. Metsaõhk on kõige rikkam süsihappegaasist kevadel ja sügisel, kui tingimused CO 2 eritumiseks mullast on soodsad (küllalt niiskust ja soodne temperatuur), kuid fotosüntees ei ole veel
Mida kõrgem on puistu boniteet, seda enam kasutab ta süsihappegaasi ja eritab õhku hapnikku. Süsihappegaasisisalduse ja seda mõjutavate tegurid on olulised, sest neist oleneb suurel määral metsade tootlikkus. Õhu CO2-sisaldus metsata alal muutub vähe, sest õhk on siin liikuv ja erinevad õhukihid segunevad kiiresti. Öösel on õhk enamasti CO2-rikkam, sest puudub assimilatsioon. Suvel on õhus CO2 vähem kui kevadel ja sügisel. Metsaõhus on süsihappegaasi kõige enam maapinnalähedastes õhukihtides, tublisti vähem aga võrade alumisel piiril. CO2-sisaldus ja selle muutus õhus oleneb mullastikust (orgaanilise aine lagunemise tingimustest), ilmastikust, aastaajast, kellaajast, puistu koosseisust, vanusest, boniteedist ja liitusest. Metsaõhk on kõige süsihappegaasi rikkam kevadel ja sügisel, kui tingimused CO2 eritumiseks mullast on soodsad (küllalt niiskust ja soodne temperatuur), kuid fotosüntees ei ole veel (enam)
annaabi.ee 
