pühakirja Piibli, olles selle teiseks osaks. Osad:evangeelium (Matteus, Markus, Luukas, Johannes); Apostlite kirjad; Johannese ilmutusraamat, Apostlite lood. Messias: päästja, lunastaja Kogudus-ühendus, mille moodustasid kõik ristitud inimesed. Presbüter- koguduse vanem, kes oli koguduse eesotsas Piiskop: algselt suurema kristliku koguduse ülem, seejärel koguduste ülem linnas või piirkonnas. peapiiskop ehk metropoliiti: neil oli kirikut ja usku puudutavates küsimustes teistest suurem sõnaõigus. Kirik: Rooma riiki hõlmav kristlaste organisatsioon. katoliiklik kirik: kirik, mis hõlmas kogu kristlaskonda diötsees: piiskopkond sinod: kristlik kirikukogu askees: usklike, eriti munkade ja eremiitide rõhutatult kasin ja karm eluviis, millega taheti vabaneda maise elu kiusatustest ja jõuda lähemale Jumalale ning taevariigile.
Iga Maakera toiduainega kukub tunnikese toidutegemise aega. Näiteks siin laual on vabu tunde terve kevadpäeva jagu! Õues näeme! Uued toidud: Proovi suppi, proovi praadi, proovi kastmeid ka!" Antud reklaami peategelaseks on Pura (Pura pura), keda Maakera turundusjuht Katre Kõvaski poolt sissejuhatus brändingusse ning turunduskommunikatsioon ja tarbijauuringud kursuste raames tehtud lõputöö jaoks antud intervjuus iseloomustas kui urbaniseerunud metropoliiti ning segatoidulist imetajat. Kuid minu ja ka paljude teiste arvates (eelnevalt mainitud grupitöö kaaskirjutajad ning intervjueeritavad) meenutab Pura pigem rebast või oravat. Oma uurimistöös leidsime, et Maakera tegelasel võib olla isegi potensiaali, kui teda inimestele põhjalikumalt tutvustada. Kuid seda esseed kirjutades leian, et Pura tekitab oma ebaselge päritolu tõttu pigem ebameeldivaid konnotatsioone
Peale Vassili I surma oli troonile kaks nõudlejat alaealine poeg Vassili II ja viimase onu Juri Dmitrijevits. Bojaaride organiseeritud mahhinatsioonide, omavaheliste pidevate sõdade(Juri Dmitrivitsi ja viimase poegadega-kellest nii isa kui ka poeg Vassili Kossoi oli mitmel korral moskvas suurvürstiks) tulemusena sai suurvürstiks pikkade kemplemiste tulemusena siiki Vassili II. Tema ajal tegeleti usuküsimusega ja prooviti saada omale päris enda metropoliiti kuid see lükkus edasi. Vassili II kukutasid aga mongolid.kelle käest tal õnnestus ennast vabaks osta. Suure summa mida ta vajas sai ta koguda moskvalastelt ja teistelt oma alamatelt sest koos moskvaga oli maha põlenud ka riigikassa. See muidugi ajas rahva vihale ja nii polnud teda Juri Dmitrijevitsi teisel pojal kuigi raske kukutada. Nii nagu Vassili II oli lasknud sandistada tema venna V. Kossoi lasi ka Dmitri Semjaka Vassilil silmad välja torgata ja ta asumisele saata.
Moskva. Nüüd oli Moskva saavutanud ühe suure võidu. Ivan Kalita ajal muutusi, annab välja mitmesuguseid seaduseid, mis piiravad teatud määral teiste vürstide tegemisi. Keelab pidada otsesuhteid naaberriikide valitsejatega. Näidata, et Moskva tähtsaim ja sealt peaks käima välispoliitika. Ivan Kalita toob metropoliidi Moskvasse, Vene kirikupea enne Kiievis, seejärel meelitab Vladimirisse ja alates 1325 oli Ivan pidevalt meelitanud metropoliiti Moskvasse.Lõpuks jäigi Moskvasse, see üpriski tähendusrikas. Venelased küllaltki usklikud seepärast linn, kus elas kirikupea, omas erilist kaalu. Moskval nüüd eriline tähendus. Ivan I tahtis Moskvast teha uut püha linna. Palju kirikuid teha. Algul Bütsantsist ehitusmeistrid, pärast läänest. Ivan I valitsusajal oli Moskva vürstiriik saavutanud küllaltki palju, tema ajal suurvürsti tiitel pühaks ajaks Moskvasse. Tõi metropoliidi mõskvasse, potentsiaal saada edaspidiseks
näit. U. B. 355, 358). Säärasele ordu eesõigustamisele mõjus teataval määral kaasa vahest ka üks teine kaalutlus: 1246. a. 9. I. (U. B. 188) nimetas paavst Innocentius IV Albert Suerbeeri Preisi ja Liivimaa peapiiskopiks, kel neis maades aga veel piiskopkondagi ei olnud, mispärast ta ühtlasi ka paavsti legaadiks neile maadele määratakse. Ta võib oma soovi järele ühe vabaneva piiskopkonna omale peapiiskopkonnaks ning asukohaks valida. Preisi ordu ei soovinud Preisimaale metropoliiti, kes tema algusest peale piiramata õigusi oleks ehk tahtnud piirama hakata. 1253. a. lõpul vabanes Riia piiskopkond ja Albert Suerbeer valib selle oma metropolitaankonna keskkohaks. Paavst Aleksander IV kinnitab 20. I. 1255 ta selle koha peale, ühtlasi juurde lisades, et seejuures Rooma kiriku ja armastatud poegade Saksa püha Maarja hospidali ordu meistri ning vendade õigused peavad kõiges ning alati puutumata jääma (U. B. 279). Seda viimast tingimust ei olnud endise
annaabi.ee 
