Laps peab saama rahulikult mänguasjadega tegeleda, mida toetab väline reeglistik. Fröbel käsitles mängu ka kui teraapiat, mis aitab lapsel lahendada sisemisi konflikte ja vastuolusid. Fröbel leidis, et lasteaias, peaks olema võimalik mängida järgmisi mänge: liikumismängud, ettekujutamismängud, matkimismängud, kõndimismängud, jooksumängud, tähe- ja lillemängud Fröbel töötas välja oma metoodilis-didaktiliste vahendite süsteemi, mida nimetas „Gaben“ (annid). Sinna kuulusid: 1) Kolmemõõtmelised materjalid 1. Mänguvahend – pall (mahub kätte, riidest, lõngast, vikerkaarevärvides) 2. Mänguvahend – kuup, silinder, kera (kuup ja kera peegeldavad vastandlikkust, kera kui liikumine, kuup kui paigalseis, silinder ühendab kuupi ja kera) 3.-6. Mänguvahendid – risttahukad, prismad
mida, kuidas ja mis järjekorras õpetada. Suutma vähendada sõnalise materjali keerukust, et selle mõistmine oleks lapsele kerge. Korraldama teadlikult lapse tegevust ja osalema lapse tegevustes. Erivajadustega laste õpetamise võimalused Juba esimeste erikoolide asutamise ajal vaimupuudega laste jaoks seati hariduslikuks esmaülesandeks integratsioon. Selle taga seisis idee, et vastavalt laste vajadustele ja võimetele tuleb neid säästvas keskkonnas teatud metoodilis-didaktilisi põhimõtteis kasutades selliselt arendada, et see lihtsustaks nende ühiskonda lülitumist või teeks selle üldse võimalikuks. Pedagoogilisel eesmärgipüstitusel lähtuti sellest, et vaimupuudega lapsed peavad õppima ümbritsevas keskkonnas iseseisvalt toimima, orienteeruma ja suhtlema. Eesti haridusseadustiku kohaselt on kõigile lastele tagatud võimetekohane haridus, õpetust varieeritakse õpilaste erinevatest võimetest ja haridusvajadustest lähtuvalt
süsteemi geomeetriliste kujunditega tegutsemiseks. 4 PRINTSIIPI: täiuslikkuse printsiip, isetegemine, mäng, usalduslik suhtlemine täiskasvanu ja lapse vahel. Töötas välja mängupedagoogika. Leidis, et inimese kujunemine lapseaes toimub läbi mängu, mäng võti välismaailmaga suhtlemiseks. 3 põhialust: mänguvahendid(annid ja tegevused), liikumismängud, aiahooldus. Fröbel käsitles mängu ka kui teraapiat, aitab lapsel lahendada sisemisi konflikte ja vastuolusid. Metoodilis-didaktilise vahendite süsteem ehk ANNID(Gaben). Põhilised annid: kuup, kera ja silinder. EESTI EELKOOLIPEDAGOOGIKA Esimene lastehoid 1840.aastal. Elisabeth Üxküll- Väikelaste Hoiuasutus. Õpe saksa keeles. Sindi lasteaed avati 1892.aastal Esimene Eesti lasteaed avati 1905.aastal Tartus. Eelkoolipedagoogika rajajaks Eestis võib pidada C. H. Niggol. Maailmavaatelt oli kristlane. Koostas mitmeid õpikuid vene keele õptamiseks ja oli aktiivne tööõpetuse entusiast. Õpetas
1)mänguvahendid (annid ja tegevused), 2) liikumismängud, 3) aiahooldus. Laps peab saama rahulikult mänguasjadega tegeleda, mida toetab väline reeglistik. Fröbel käsitles mängu ka kui teraapiat, mis aitab lapsel lahendada sisemisi konflikte ja vastuolusid. Fröbel leidis, et lasteaias, peaks olema võimalik mängida järgmisi mänge: liikumismängud, ettekujutamismängud, matkimismängud, kõndimismängud, jooksumängud, tähe- ja lillemängud Fröbel töötas välja oma metoodilis-didaktiliste vahendite süsteemi, mida nimetas ,,Gaben" (annid). Sinna kuulusid: 1) Kolmemõõtmelised materjalid 1. Mänguvahend pall (mahub kätte, riidest, lõngast, vikerkaarevärvides) 2. Mänguvahend kuup, silinder, kera (kuup ja kera peegeldavad vastandlikkust, kera kui liikumine, kuup kui paigalseis, silinder ühendab kuupi ja kera) 3.-6. Mänguvahendid risttahukad, prismad 2) Tasapinnalised materjalid (puit, paber, meisterdamine, mustrid, joonistamine, joonestamine)
Väljakutsete puudumine – rutiin, ikka ja jälle samasugused väljakutsed. Aeg: pikk tööaeg, tööks valmisolek, vahetustega töö, töö öösiti, nädalavahetustel ja puhkepäevadel raskendavad korraldada pereelu, pere argipäeva tuleb korraldada vahetuste plaani järgi (vahel tulevad jõulud ja lihavõttejänku veidi varem või hiljem). Eeskirjad ja teenistusjuhised, bürokraatia, paberimajandus. 184 Välja- ja edasiõpe, eksamid; metoodilis-didaktiliselt meeldivalt korraldatud koolituste puudus. Alamaksmine. Puudub ülevaade patsiendi edasisest käekäigust pärast haiglale üleandmist (puudub tagasiside). Sündmusestressorid Kulude säästmise surve. Rollide ebaselgus, rollide rohkus, ebaselged pädevusraamid, ebaselge seaduslik kindlustus, suur juriidiline risk. Kutsehaigus – töö noortele inimestele? On vähe kolleege, kes jõuavad tervelt pensioniikka.
annaabi.ee 
