Detailsus tähendab analüüsi teksti süvastruktuuride ja nn tavalugejale märkamatute üksikasjade (nt sõnavara aspektide) tasemel, tuues eksplitsiitselt välja, missugust ideoloogilist, poliitilist või kultuurilist funktsiooni detail diskursuses täidab. Süstemaatilisus viitab sellele, et valitud diskursuse aspekte tuleb uuritavates tekstides analüüsida järjekindlalt, selge metodoloogilise skeemi alusel. Teoorial põhinemise all peab van Dijk silmas, et analüüsi teoreetilis-metodoloogilises sissejuhatuses tuleb selgelt välja tuua, milliseid diskursuse struktuure, protsesse või strateegiaid kavatsetakse uurida seda tulenevalt varasematest analoogilistest käsitlustest (säilitamaks teoreetilist koherentsust), uurimisülesannetest ja analüüsitavate tekstide iseloomust. Lisaks peab diskursusanalüüs olema väga hästi esitatud ja kirjutatud see peab olema arusaadav võimalikult laiale
seadusandja need õigushüvedena.] (3) Õigussüsteem on suletud loogiline süsteem. Õiged otsused tuletatakse loogiliste võtetega varem kindlaksmääratud õigusnormidest [Deduktsioon, imputatsioon (Hans Kelsen tegi esimesena selgelt vahet kausaalsusel ja (normatiivsel)) imputatsioonil), subsumtsioon.] Kas õigusdogmaatika on vahend selleks[?]. Õiguse uurimiseks, seda nii ontoloogilises kui metodoloogilises võtmes, on rakendatud ka süsteemiteooria postulaate ja meetodeid (Joseph Raz). (*) Ehkki analüütilist õigusfilosoofiat seostatakse pigem õiguspositivismiga, ei ole see õigustatud: õigust on analüüsitud ka teistes koolkondades. Seos on ilmselt pigem mõlema anglo- ameerika juurtes. Kontseptuaalne õigusdogmaatika [Aarnio 1997]: [Conceptual legal dogmatics has had a bad reputation in the eyes of the posterity. There are many reasons for this
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Ideedeajalool on kaks traditsioonilist suunda või meetodit, kaks kõike mõjukamat koolkonda. Neid eristab see, et nende lähenemisnurk ideedeajaloole (metodoloogilises mõttes) oli erinev. Kanooniline ehk tekstuaalne meetod(A.Lovejoy ja tema koolkons) Tekstuaalne meetod tekkis kõigepealt ja seda võib lugeda ideedeajaloo kui distsipliini alguspunktiks. Selle meetodi loomise juures mängis olulist rolli A.Lovejoy (19. saj). Lovejoy väitis, et kõik mõtlejad ajaloos lahendavad põhimõtteliselt samu universaalseid probleeme. Ideed on tsüklilised, st samad ideed käivad ringi ratast ja tulevad välja uues ajaloolises situatsioonis
arvutiprogramm võiks ise formuleerida kohtuotsuse. See välistaks subjektiivse arvamuse. Iga situatsioon vajab aga individuaalset lähenemist. Sotsiaalsete uuringute meetodid ja sellega seonduvad probleemid Enne, kui hakatakse reaalselt mingit nähtust uurima, tuleb ära teha eeltöö, mis olemuselt on mahukas ja keeruline. Tuleb koostada uuringuprogramm, kus fikseeritakse kõik asjaolud, mis konkreetse uuringuga seotud on. See koosneb kahest osast · metodoloogilises osas seal fikseeritakse: 1. probleemiasetus miks see uuring üldse vajalik on 2. uurimise objekt probleemsituatsioon, vastuolu ühiskonnas, mida on tarvis uurima hakata 3. uurimise ese objekti konkreetsed küljed, mida uuritakse. Näiteks on probleem kriminaalseaduse mitteefektiivsus ühiskonnas, uurimise esemeks on aga näiteks isikuvastaste kuritegude suur osakaal ühiskonnas. 4
keskkonna põhiomadustest. Osutus, et varem kehtinud kriteeriumide järgi "terve" keskkond võib ometi "toota" kriminaalsust. Niisugune areng sundis ühiskonnateadlasi ja kriminolooge kahtlema selles, Newtoni klassikaline mehaanika vaimus konstrueeritud lineaarse põhjuslikkuse mudel ikka suudab adekvaatselt kirjeldada ühiskonnas tegelikult toimuvat. Hakati aimama, et sotsiaalne mateeria on midagi võrratult komplitseeritumat, kui on sea mateeria füüsikaline või bioloogiline vorm. Metodoloogilises plaanis tähendas see vajadust leida uus, sotsiaalse mateeria uurimiseks ja 32 kirjeldamiseks sobivam lähenemisviis. Selle pakkuski juba 19. sajandi lõpus struktuurfunktsionalistliku metodoloogia näol välja kujunema hakanud teadus ühiskonnast sotsioloogia." "Quetelet` seisukohti kuritegevuse küsimustes iseloomustab sotsiaalne determinism. Viimasest
annaabi.ee 
