meeltevälist taju, esemete liigutamist psüühilise energiaga ja teadvuse püsimajäämist peale surma. Parapsühholoogid kutsuvad neid nähtusi psi see on neutraalne termin, mis ei vihja sellele, mis neid nähtusi või läbielamisi põhjustab. Parapsühholoogia on üks kõrval-teadus, sest see sisaldab uuringuid, mis ei sobi kokku stantartsete teoreetiliste mudelitega, mis on massi-teaduste poolt tunnustatud. Teadlased on kriitilised nii parapsühholoogide poolt kasutatud metodoloogiate kui ka saadud tulemuste suhtes. Skeptilised uurijad soovitavad, et pigem annavad metodoloogilised vead parima selgituse näilisele eksperimentaalsele edule kui paljude parapsühholoogide poolt pakutud anomalistlikud selgitused. Kriitilised analüütikud väidavad, et parapsühholoogia on pseudoteadus. Paranormaalsete nähtuste eksisteerimise algusaja määramiseks ei ole põhiteadustel baseeruva keskkonna poolt seni mingeid tõendavaid materjale.
esemete liigutamist psüühilise energiaga (psühhokinees) ja teadvuse püsimajäämist peale surma. Parapsühholoogid kutsuvad neid nähtusi psi see on neutraalne termin, mis ei vihja sellele, mis neid nähtusi või läbielamisi põhjustab. Parapsühholoogia on üks kõrval-teadus, sest see sisaldab uuringuid, mis ei sobi kokku stantartsete teoreetiliste mudelitega, millised on massi-teaduste poolt tunnustatud. Teadlased on kriitilised nii parapsühholoogide poolt kasutatud metodoloogiate kui ka saadud tulemuste suhtes. Skeptilised uurijad soovitavad, et pigem annavad metodoloogilised vead parima selgituse näilisele eksperimentaalsele edule kui paljude parapsühholoogide poolt pakutud anomalistlikud selgitused. Kriitilised analüütikud väidavad, et parapsühholoogia on pseudoteadus. Paranormaalsete nähtuste eksisteerimise algusaja määramiseks ei ole põhiteadustel baseeruva keskkonna poolt seni mingeid tõendavaid materjale.
tähendus ja funktsioonid võivad muutuda. Sisuliselt tähendab see seda, et kvalitatiivsetel meetoditel on täita pearoll ilmutada tegelikkuse paratamatuid seadusi ja kvantitatiivsed meetodid rakendatakse vormi loomise teenistusse. Integreerides kvantitatiivse ja kvalitatiivse, saame kvalitatiivkvantitatiivse (integratiivse) metodoloogia. Viimane pole lihtsalt esimeste mehhaaniline ühend, vaid on nende "sulam". Metodoloogiate integreerimine pole üksnes lihtne kombineerimine. Integreerimine tähendab kokkuviimist, ühendamist, uue terviku loomist antud elementidest, kus iga element ei kaota oma rikkusest midagi.
* andmete võimalikult suur visualiseerimine * tagasiside saamiseks andmete arutamine osalejate / koostööpartneritega. (lk 123-124) 5 Kaardi tõlgendamine: hindamis- ja analüüsimeetodid 5.1 Hindamine, analüüs ja tõlgendamine Kasutatavat metodoloogiat ja meetodeid tuleks hinnata, kas nad on efektiivsed uurimuse struktureerimisel ning hea kvaliteediga andmete loomisel / kogumisel. See on uurimuse ranguse demonstreerimise oluline osa. Teaduslike metodoloogiate puhul on objektiivsus, kehtivus, usaldusväärsus ja jäljendatavus uurimuse kvaliteedi nurgakivid. Terminite ,,kehtivus" ja ,,usaldusväärsus" teadusliku tähenduse asemel soovitatakse naturalistlikus uurimuses kasutada väljendit ,,trustworthiness". Kehtivus tunneb huvi selle vastu, kas uuringuleiud on loogilised ning uurimise konteksti suhtes usaldatavad."Trustworthiness" hõlmab samuti üldistatavust ulatust, milleni uurimuse leiud on üldisemalt rakendatavad teistes kontekstides
konspekt. Mis on tõlgendamine? Mida peab tõlgendamisel silmas pidama? Mis on lähilugemine? (vt ka uuskriitika). Maailmakuulus kirjandusteooreetik Franco Moretti on pakkunud välja ka vastupidise mõiste: kauglugemine? Mida see mõiste tähendab? (vt. kirjandusloo konspekt). Mis on kirjandusteooria? Päripäeva ja vastukarva lugemine. Kirjandusteooria on analüüsipraktika, mis määratleb ennast metodoloogiana ja on võimeline metodoloogiate üle reflekteerima ja problematiseerima (õige, mittekvaliteetne tõlgendus, millal iroonia ja millal sõnasõna jne). Kirjanduskriitika on teose hindamine ja selle väärtuse seletamine. Kirjandusteooria seletab eeldusi/väärtusi, millele kirjanduskriitika eri vormid toetuvad. Päripäeva lugemine tõlgendab teost lähtuvalt tekstist. Vastukarva lugemine tõlgendab teksti kooskõlata teksti ideede ja väärtustega (Gatsby väärtuste kriitika vs. väärtuste ülistamine).
Üheks semiootika rajajaks peetakse Charles Peirce'i, temaga paralleelselt lõi Ferdinand de Saussure semioloogia. Ent juba 1880ndatel tõusis esile kolm suunda, mllest kasvasid 20.sajandil 3 filosoofilist mõtlemist väga tugevalt mõjutanud valdkonda. Kolm erinevat märgiõpetust: fenomenoloogiline suund, analüütilise filosoofia suund, kolmas suund peab tähendust protsessiks ja selle esindajaks on Charles Pierce ja kogu semiootika teooria. Semiootikat on peetud kõikide humanitaar metodoloogiate teoreetiliseks põhjaks ja ühenduslüliks. Semiootika on teadus märgiprotsessidest; aluseks on märgisuhted, mis muutuvad ning on ennustamatud. Iga märk on semioosise produkt. (Semioosis on märgi protsess). Kas kõik protsessid maailmas on semioosised või ainult mingi kindel osa? 1 Lingvistilise suuna semiootikud panevad alumise läve kultuuri piirile. Filosoofilise koolkonna esindajad viivad selle oluliselt allapoole
● People not process rõhk pööratud arendustiimi oskustele ja kuidas töö on organiseeritud. ● Embrace change muutuste juhtimine; Nõuded võivad muutuda, selleks tuleb inimestel valmis olla. ● Maintain simplicity säilitada lihtsus ja püüda kõrvaldada keerukust psühhotehnilisest süsteemist. Sihitud nii tarkvarale kui ka tarkvara arendus protsessile. 125. Agiilsete metodoloogiate maastik. 58 126. eXterme Programming. The eXtreme Pogramming release cycle: XP praktikad: 59
annaabi.ee 
