Meteoor (kr. k meteooros, õhus hõljuv) Meteoriidid on planeetidevahelisest ruumist läbi atmosfääri Maa pinnale langenud meteoorkehad. Meteoriitidega tegelev teadusharu meteoriitika. Lähtekehad asteroidid Meteoorkeha ehk boliid Keskmine vanus 4,5 4,8 miljardit aastat Võivad olla Jupiteri ja Marsi vahelisest asteroidide vööst Suunduvad Maa poole kokkupõrkest komeetidega Kuju korrapäratu Teravad nurgad ja servad puuduvad õhusurve tõttu atmosfääris Pinnal õhuke, mõne millimeetrine tume sulamiskoorik Kooriku lohukesed regmaglüptid Mustad, pruunikad (sinakas, valkjas) Hiidmeteoriidid
Juhendaja: Toomas Annuk Põltsamaa 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Mis on meteoriidikraatrid ja meteoriitika........................................................................4 2. Kaali meteoriidikraater....................................................................................................5 2.1 Tutvustus...................................................................................................................5 2.2 Fakte.........................................................................................................................5
ohustatud ning haruldaste liikide elupaiku Kaali kraater ja külalistemaja, Saaremaa Telefon: +372 50 50 434 Faks: +372 45 91 184 Epost: [email protected] Kodulehekülg: http://www.kaali.kylastuskeskus.ee 2005.a. suvel avati Kaali kraatriteväljal ajaloohõnguline Kaali Külastuskeskus, mis on ehitatud traditsioonilisi ehitusvõtteid kasutades. Nii sisekui ka välisseinad on laotud käsitsi tahutud paekivist, laed ja katused on puidust. Hoones asuvad meteoriitika ja paekivimuuseum, konverentsisaal, väike hotell, saun ja kauplus. Haapsalu raudteejaam, Läänemaa Telefon: +372 47 34 574 Epost: [email protected] Kodulehekülg: http://www.jaam.ee Eesti Raudteemuuseumi siseekspositsioon asub Haapsalu raudteejaama nn. Imperaatoripaviljonis. Muuseumile kuuluv ajalooline veerem vedurid ja vagunid asuvad raudteejaamahoone taga rööbastel ja nendega saab tutvuda tasuta Tõstamaa vald, Pärnumaa Telefon: +372 53 468 635
Eestis on suurim Kaali kraater, kui selle diameeter on vaid 110 meetrit, võrreldes suurimatega. Peaaegu kõigi meteoriitide aine vanus on 4,5 - 4,8 miljardit aastat. Umbes samasugune on nii asteroidide kui ka Maa geoloogiline vanus. See kinnitab Päikesesüsteemi osade materiaalset ja tekkeloolist ühtsust. 8 Kasutatud allikad 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Meteoriit 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Meteoriitika 3. http://www.miksike.ee/docs/lisa/4klass/1kosmos/meteoriidid.htm 4. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1299_1279.html 5. http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/meteorites.ht ml 6. http://www.ut.ee/BGGM/meteor.html 7. http://www.ut.ee/BGGM/kivimet.html 8. http://www.ut.ee/BGGM/segamet.html 9. http://en.wikipedia.org/wiki/Allende_meteorite 10. http://et.wikipedia.org/wiki/Kaali_kraater 11. http://www.annaabi.com/otsing-meteoriidid 12. http://www
...........................................................................10 LISAD.....................................................................................................................................................................13 2 Sissejuhatus Meteoriitikaga on Eestis tegelenud nii geoloogid, astronoomid kui ka asjaarmastajad ning nende töid on koordineerinud Eesti Teaduste Akadeemia Meteoriitika Komisjon, mille baasasutus on TTÜ Geoloogia Instituut. () Eestisse langenud taevakivide uurimine algas 1821. aastal, kui Kaiavere külla Põhja- Tartumaal langes inimpeasuurune kivimeteoriit. Kokku on Eestis andmeid viie meteoriidi langemise kohta, kuid neist on leitud ja kollektsiooni talletatud neil. Kui võrrelda kõiki Maale langenud ja registreeritud meteoriite Eesti pindalaga, siis kuulume meteoriitide lemmikpiirkondade hulka
ruumis orienteerumise põhimõtted, mida rakendatakse nii maapealses tegevuses kui ka liikumsiel Päikesesüsteemis ja koos Maaga maailmaruumis. Astronoomia laiem eesmärk seisneb teadusliku maailmapildi kujundamises. Uurimisobjektid moodustavad üldjoontes hierarhilise jada, mis lähtub Päikesest ja Päikesesüsteemist ning jätkub tähesüsteemide ja galaktikasüsteemidega. Taevakehadevahelise hajusaine uurimist on tõhustanud meteoriitika ja raadioastronoomia areng. Päikesesüsteemi astronoomia tugineb peale vaatluste üha rohkem kosmosesondide, kosmoselaboratooriumide ja orbitaaljaamade abil sooritatavaile uuringuile ning raadioolokatsiooniale. Astronoomial põhineb kalendrikorraldus, tema rakenduste hulka kuulub näiteks meresõidu astronoomia. Astronoomia alged tekkisid kauges minevikus. Babüloonias, Egiptuses ja eriti Kreekas
andmemassiive stellaarstatistiliste meetoditega. Saadud kogemus viis teda galaktiliste vaatlusandmete töötlemise metodoloogia alastele uuringutele, samuti metodoloogia üldküsimuste käsitlemisele. Teiseks lemmikalaks olid H. Eelsalul tähefotomeetria probleemid. Ta tegi muutlike tähtede vaatlusi, määras heleduskõveraid ja uuris astrofotomeetria alusprobleeme. Ta tegutses... Eesti Loodusuurijate Seltsi juhatuses, Tartu Ülikooli Ajaloomuuseumi nõukogus, Eesti Teaduste Akadeemia meteoriitika komisjonis. Ta oli Rahvusvahelise Astronoomia Liidu ja Euroopa Astronoomia Ühingu liige. H. Eelsalu ei jõudnud teostada kõike kavandatut, kuid me oleme kindlad, et tema pärand jääb püsiva väärtusena eesti teadusse ja kultuurilukku. 26. juulil 1998 lahkus meie keskelt kauaaegne Tartu Observatooriumi teadlane füüsika- matemaatikakandidaat Heino Eelsalu. Ene Ergma 29. veebruar 1944 Rakvere UURIMISTÖÖ PEASUUNAD
meteoriidid ja nad jagatakse kahte rühma, milleks on pallasiidid ja mesosideritid. Pallasiit on kivi-raudmeteoriit ning selles esineb ligikaudu võrdselt niklit ja rauda. Mesosideriit Esimesel moodustab metalliline raudnikli osa suhteliselt omapärase karkassi, mille pooridesasetsevad silikaatide kristallid. Mesosideriitides on pilt vastupidine: metalliga on täidetud silikaatse karkassi poorid. 3. Meteoriidid ja meteoriidikaatrid Eestis Eest Teaduste Akadeemia Meteoriitika on koordineeritud meteoriitikaga tegelenud geoloogid. Kui Kaiaverre langes 1821. aastal meteoriit, algas ka Eestis taevakivide uurimine. Eestis on andmeid viie meteoriidi kohta, mistõttu oleme maailmas ka ,meteoriitide lemmikkohal. Tolleaegses kirjasõnas on avaldatud ka langemise asjaolusid, tänu millele on võimalik ka tänapäeval teha olulisi järeldusi langemiste kohta. Selle tõttu on ka rahva haridus tase oluliselt tõusnud ja asustatud piirkondades jäid päevasel ajal need
annaabi.ee 
