tuleb jälg. Üle terve maakera langeb ööpäevas 90 miljonit heledat meteoori. Meteoriidid Meteoriidiks nimetatakse maapinnale langenud meteoorkeha. Nad langevad maapinnale soojadena või tulistena, kuid mitte enam hõõguvana, nagu sageli arvatakse. Konflikt jaheda tuuma ja kuumeneva pinnaosa vahel ning rõhkude järskude muutustega atmosfääri alumistes kihtides viib sageli meteoorkeha äkkpurunemisele ja siis langeb maale tavaliselt rühm meteoriite, toimub meteoriidisadu. Alalt, kuhu neid langeb, võib korjata kümneid, sadu või isegi tuhandeid meteoriite. Meteoriitide vanust saab määrata isotoopgeokeemia meetoditega. Igal aastal maandub Maale 26000 rohkem kui 100grammist meteoriiti. Suurem osa nendest satub ookeanidesse, polaaraladele, kõrbetesse ja teistesse asustamata piirkondadesse või jäävad langemisel lihtsalt märkamatuks. Eestis on registreeritud nelja kivimeteoriidi (Kaiavere, Kaande, Pilistvere, Tännasilma) ja ühe
Kogu maakera kohta üks inimese tabamus 10 aasta kohta ja hoonetele 16 tabamust aastas; Meteoriite, mille mass ületab kilogrammi, langeb Maale aasta jooksul tuhande ümber ehk keskmiselt kolm ööpäevas. Pontiacit tabanud meteoriit Meteoriidipommitamine on avaldanud olulist mõju Maa kui planeedi arengule; 65 miljonit aastat tagasi kadusid dinosaurused ja hävis 90% Maa biomassist; Meteoriidid rikastasid Läänemere elustikku; Meteoriidid abistasid elusaine ehitamist; Meteoriidisadu tegi Maal elu tekkimise võimalikuks. Leitud 1920. aastal, asub pooleldi maa sees, mass ligi 70 tonni. Hoba meteoriit Namiibias Raudmeteoriit, leitud Gröönimaalt, massiga 34 tonni. Ahnighito meteoriit 20 00050 000 a tagasi tekkinud kraater
Orgaanilised ained minu elus Kuna Maad tabas peale teket tihe meteoriidisadu, on teadlased seisukohal, et orgaanilised ained on Maale saabunud kosmosest. Lõppude lõpuks selgub, et orgaaniline aine pärineb ikkagi elusloodusest. Tavaliselt loetakse orgaanilise aine hulka kuuluvaks vaid kõdunevaid orgaanilisi ühendeid. Seega ei kuulu orgaanilise aine hulka näiteks merikarpide kojad, samuti mitte tööstuslikud ja mittelagunevad orgaanilised ühendid. Mulla koostises olevat lagunenud orgaanilist ainet nimetatakse huumuseks. Millest minu keha koosneb?
kilomeetrit (Maal 20 kilomeetrit). Pinnase põhikomponendiks on kvartsliivas olevad limoniidi ja raud(III)oksiidi lisandid. Marss tekkis protoplaneetidena. Hiljem jahtudes tekkis talle tahke koorekiht, mis sattus meteoriitide intensiivse pommitamise alla. Planeedi siseenergia arvel toimus aktiivne vulkaaniline tegevus, mistõttu tekkisid rifid, praod, vallid ja vulkaankoonused. Meteoriitide langemine Marsile on avaldanud suurt mõju maastiku kujunemisele. Eriti tugev oli meteoriidisadu esimesel poolel miljardil aastal pärast planeetide teket. Suurte meteoriitide kukkumisest Marsile annavad tunnistust hiiglaslikud orud. Siinkohal võib ühe näitena tuua Hellase mere, mille läbimõõt on üle 1000 kilomeetri.3 3 www.miksike.ee/documents/main/referaadid/marss Kokkuvõte Maa pealt vaadates eristub Marss teistest planeetidest oma punaka värvuse poolest, mis on tingitud planeedil leiduvatest rauaoksiididest.
kui Maal, siis on Marsi gravitatsioon ainult 38% Maa omast. Pinnaehitus Marss tekkis protoplaneedina. Hiljem jahtudes tekkis talle tahke koorekiht, mis sattus meteoriitide intensiivse pommitamise alla. Planeedi siseenergia arvel toimus aktiivne vulkaaniline tegevus, mistõttu tekkisid rifid, praod, vallid ja vulkaankoonused. Meteoriitide langemine Marsile on avaldanud suurt mõju maastiku kujunemisele. Eriti tugev oli meteoriidisadu esimesel poolel miljardil aastal pärast planeetide teket. Suurte meteoriitide kukkumisest Marsile annavad tunnistust hiiglaslikud orud. Marsil toimub ka tektooniline liikumine. See protsess võib kujundada äsja tahkunud ja tasasest planeedist suurte kõrgustevahedega taevakeha. Leidub grandioossed riffe, mis ulatuvad tuhandetesse kilomeetritesse ning hiiglaslikke mitme kilomeetri sügavusi alamikke. Midagi sellelaadset Maal ei kohta.
põhjavee kvaliteedi langus; veekogude ebaotstarbekas kasutamine, reostamine ning sellest tulenevad probleemid; keskkonna saastamine jäätmetega, prügilaterritooriumide kasv ning jäätmekäitluse halb korraldus; elustiku ja maastike mitmekesisuse vähenemine, sealhulgas kaitsealade, üksikute liikide ja üksikobjektide ohustatus. 20. Mitmetest Maalt leitud meteoriitidest on eraldatud erinevaid orgaanilisi molekule. Kuna Maad tabas peale teket tihe meteoriidisadu, on mitmed teadlased seisukohal, et orgaanilised ained on Maale saabunud kosmosest. 21. Lamarck- Tema arvas, et elu jooksul omandatud tunnused kanduvad edasi ka järeltulevatele põlvedele. Samuti arvas ta, et elu on tekkinud isetärkamise teel, algelistest olestest arenesid järkjärgult täiuslikumad organismid. Tema teooria ilmus aastal 1809. Darwin- ta sai kuulsaks loodusliku valiku teooriaga, mida nimetatakse darwinismiks. ¤ muutlikkus sõltub organismi olemusest,
saadi erinevaid aminohappeid, suhkruid ja lipiide. Nad ei olnud siiski kõik organismidele vajalikud. Biokeemik Fox aga leidis, et aminohapete kuumutamisel laavatükil tekivad erinevad ained, mis vees moodustavad nn. mikrokehasid. 5.Milliseid tõendeid on orgaaniliste molekulide kosmilise päritolu kohta? 1969 a kukkus Austraaliasse meteoriit, millest leiti üle 90 aminohappe. Osad neist olid maised, osa aga tundmatud. arvatakse, et Maa kujunemisl tabas seda meteoriidisadu, mis rikastas siinset keskkonda biomolekulide loomiseks vajalike monomeeridega. LK.65 1.Millistel faktidel põhinevad ettekujutused maa ja elu vanusest? Vanim teadaolev kivistis on ligikaudu 3 miljardit aastat vana. 2.Milliseid elu tõendeid on teada Kambriumi-eelsest perioodist? Maa vanust on hinnatud umbes 4,55 miljardile aastale. Vanimad elusorganismid olid ainuraksed tuumata organismid bakterid ja arhed (mis koos moodustasid klassikalises
on 27 kilomeetrit (Maal 20 kilomeetrit). Pinnase põhikomponendiks on kvartsliivas olevad limoniidi ja raud(III)oksiidi lisandid. Marss tekkis protoplaneetidena. Hiljem jahtudes tekkis talle tahke koorekiht, mis sattus meteoriitide intensiivse pommitamise alla. Planeedi siseenergia arvel toimus aktiivne vulkaaniline tegevus, mistõttu tekkisid rifid, praod, vallid ja vulkaankoonused. Meteoriitide langemine Marsile on avaldanud suurt mõju maastiku kujunemisele. Eriti tugev oli meteoriidisadu esimesel poolel miljardil aastal pärast planeetide teket. Suurte meteoriitide kukkumisest Marsile annavad tunnistust hiiglaslikud orud. Siinkohal võib ühe näitena tuua Hellase mere, mille läbimõõt on üle 1000 kilomeetri.Üheaegselt kraatritega tekkisid ka ringstruktuurid, mida võime näha ka Kuul. Löögikraatrid paiknevad marsil põhiliselt iidsetel lõunapoolsetel mandrialadel, põhjapool leidub neid vähe. Polaaraladel kraatreid peaaegu pole.
tekkes. Meteoriidi enda aga kandis pealetunginud jää, mis poleeris paelava ja lihvis ka löögijälje lõunaserva, edasi lõuna poole. Eesti territooriumile nimetamisväärseid jälgi jätmata langenud meteoriidid 1821.a. Jõgeva lähedal Kaiaveres langenud kivimeteoriidist jõudsid Tartusse vaid kuuldused ja ilmus sõnum kohalikus ajalehes; 1855.a. Kaande kivimeteoriidisadu Saaremaal; 1856.a. Ligastesse langenud omapärane klaasjas kivimeteoriit Valga maakonnas; 1863.a. Pilistvere meteoriidisadu lisas rohkesti materjali nii Tartu Ülikooli meteoriidikollektsioonile kui ka vahetuseks; 1872.a. Tännassilma langenud kivimeteoriit Kasutatud kirjandus · http://www.hiiumaa.ee/~tarmisto/kaerdla/meteoriidikraatrid.html · http://geoeducation.info/meteoriidikraatrid.php · http://www.hiiumaa.ee/~tarmisto/kaerdla/kaalikraater2.jpg · http://www.hiiumaa.ee/~tarmisto/kaerdla/kaalikraaterkor.jpg · http://geoeducation.info/meteoriidikraatrid/Eesti_kraatrid.jpg
lohukesed, mida nimetatakse regmaglüptideks. Sulamiskoorik on tume oksüdeerumise tõttu, vahetult pärast Maale langemist ei pruugi ta seda olla. Koostiselt jaotatakse meteoriidid raudmeteoriitideks (34%), kivimeteoriitideks (62%) ja segameteoriitideks (4%). Meteoriitidest on leitud Maal tundmatuid mineraale- šreibersiiti ja olhamiiti. (http://et.wikipedia.org/wiki/Meteoriit) Meteoriidisadu 7 KASUTATUD KIRJANDUS • http://et.wikipedia.org/wiki/Meteoriit • http://fyysika.onepagefree.com/files/Teema%204%20-%20P%C3%A4ikeses %C3%BCsteemi%20kaaslased%20ja%20v%C3%A4ikekehad.pdf • http://opik.obs.ee/osa2/ptk11/tekst.html • http://miksike.ee/documents/main/referaadid/paikesesysteem4.htm • http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikeses%C3%BCsteem 8
Katseline tõestus: 1935 S.Miller aminohapete abiootiline süntees gaasidest elektrilöögi abil. On saadud ka suhkruid ja lipiide. 1960 S.Fox polüaminohapete saamine aminohapete segu kuumutamisel laavatükil. Mikrokerade teke. Murchinsoni komeet. Kõiki vajalikke monomeere Maal ei leidunud. Need võisid saabuda komeetidega. Uuriti komeeditükke. ! 1969 Murchinsoni komeeti uurides leiti nii maiseid kui tundmatuid aminohappeid. Maad pommitanud meteoriidisadu võis tuua vajalikke aminohappeid. Elu hällid · Soe lomp(Rannavööndi veekogud 80°-100° · Kuum katlake(kuumaveeallikad ookeanis, 150°-250°) · Jääkamber (Jääväljadel on nukleotiidid püsivad Ribosüümne ENA valklipiidne membraanRNA-DNA Elu põhiomaduseks on autoreproduktsioon s.o. endasarnase taastekitamine. Probleemid elutekke nüüdisaegsete käsitluste ees: (8. Küsimus lk 61)
nimetatud mikrokehasid. Millised tõendid on orgaaniliste molekulide kosmilise 1969. a. kukkus Austraaliasse meteoriit, millest leiti päritolu kohta? üle 90 aminohappe. Osad neist olid maised, osa aga tundmatud. arvatakse, et Maa kujunemisl tabas seda meteoriidisadu, mis rikastas siinset keskkonda biomolekulide loomiseks vajalike monomeeridega. Millist osa võisid etendada mineraalid biopolümeeride Mineraalid on võimelised siduma ja kontsentreerima abiootilisel sünteesil? orgaanilisi komponente. Milles seisneb RNA-maailma hüpotees? RNA oli DNA eellane. Arvatakse, et olles
(Maal 20 kilomeetrit). Pinnase põhikomponendiks on kvartsliivas olevad limoniidi ja raud(III)oksiidi lisandid. Marss tekkis protoplaneetidena. Hiljem jahtudes tekkis talle tahke koorekiht, mis sattus meteoriitide intensiivse pommitamise alla. Planeedi siseenergia arvel toimus aktiivne vulkaaniline tegevus, mistõttu tekkisid rifid, praod, vallid ja vulkaankoonused. Meteoriitide langemine Marsile on avaldanud suurt mõju maastiku kujunemisele. Eriti tugev oli meteoriidisadu esimesel poolel miljardil aastal pärast planeetide teket. Suurte meteoriitide kukkumisest Marsile annavad tunnistust hiiglaslikud orud. Siinkohal võib ühe näitena tuua Hellase mere, mille läbimõõt on üle 1000 kilomeetri. Üheaegselt kraatritega tekkisid ka ringstruktuurid, mida võime näha ka Kuul. Löögikraatrid paiknevad marsil põhiliselt iidsetel lõunapoolsetel mandrialadel, põhjapool leidub neid vähe. Polaaraladel kraatreid peaaegu pole.
piirkihiga struktuure, nn mikrokerasid, mis meenutavad mingil määral rakke. Milliseid tõendeid on orgaaniliste molekulide kosmilise päritolu kohta? 1969 a Austraaliasse kukkunud Murchisoni meteoriidi koostise uurimisel leiti sellest üle 90 aminohappe, nii maiseid kui Maal tundmatuid. Peale nende eraldati meteoriidist mitmeid suhkruid ja muid orgaanilisi aineid. Need ühendid on tekkinud abiootiliste reaktsioonide tulemusena. Maad tabas kohe pärast tekkimist tihe meteoriidisadu, mis võis selle pinda ja veekogusid rikastada mitmesuguste biomolekulide tekkeks vajalike monomeeridega. Milles seisneb RNA-maailma hüpotees? DNA-põhisele elule eelnes RNA-maailm. Millised probleemid seisavad elutekke nüüdisaegse käsitluse ees? Seni pole üheski elueelseid tingimusi modelleerivas kaitsesüsteemis saanud polünukleotiidahelate, ei RNA ega DNA sünteesi
kõrgustevaheks on 27 kilomeetrit (Maal 20 kilomeetrit). Pinnase põhikomponendiks on kvartsliivas olevad limoniidi ja raud(III)oksiidi lisandid. Marss tekkis protoplaneetidena. Hiljem jahtudes tekkis talle tahke koorekiht, mis sattus meteoriitide intensiivse pommitamise alla. Planeedi siseenergia arvel toimus aktiivne vulkaaniline tegevus, mistõttu tekkisid rifid, praod, vallid ja vulkaankoonused. Meteoriitide langemine Marsile on avaldanud suurt mõju maastiku kujunemisele. Eriti tugev oli meteoriidisadu esimesel poolel miljardil aastal pärast planeetide teket. Suurte meteoriitide kukkumisest Marsile annavad tunnistust hiiglaslikud orud. Siinkohal võib ühe näitena tuua Hellase mere, mille läbimõõt on üle 1000 kilomeetri. Üheaegselt kraatritega tekkisid ka ringstruktuurid, mida võime näha ka Kuul. Löögikraatrid paiknevad marsil põhiliselt iidsetel lõunapoolsetel mandrialadel, põhjapool leidub neid vähe. Polaaraladel kraatreid peaaegu pole.
saadi erinevaid aminohappeid, suhkruid ja lipiide. Nad ei olnud siiski kõik organismidele vajalikud. Biokeemik Fox aga leidis, et aminohapete kuumutamisel laavatükil tekivad erinevad ained, mis vees moodustavad nii nimetatud mikrokehasid. 5. Milliseid tõendeid on orgaaniliste molekulide kosmilise päritolu kohta? 1969. a. kukkus Austraaliasse meteoriit, millest leiti üle 90 aminohappe. Osad neist olid maised, osa aga tundmatud. arvatakse, et Maa kujunemisl tabas seda meteoriidisadu, mis rikastas siinset keskkonda biomolekulide loomiseks vajalike monomeeridega. 6. Millist osa võisid etendada mineraalid biopolümeeride abiootilisel sünteesil? Mineraalid on võimelised siduma ja kontsentreerima orgaanilisi komponente. 7. Milles seisneb RNA maailma hüpotees? RNA oli DNA eellane. Arvatakse, et olles üheahelaline ja võimeline moodustama mitmesuguseid tertsiaarstruktuure, võis kunagi olla ensümaatilise aktiivsusega ja katalüüsida ise enda replikatsiooni
annaabi.ee 
