KAALI MAASTIKUKAITSEALA Üks efektsemaid kraatrivälju Euroopas Üks haruldasemaid loodusmälestisi Eestis Üks olulisemaid turismiobjekte Saaremaal Asub Saaremaa keskosas, Pihtla vallas, Kuressaarest 20 km kirde poole Alal asub 9 meteoriidikraatrit, asuvad ühel ruutkilomeetril Peakraater Kraatrit ümbritseb 3-7 m kõrgune vall, nn Järvemägi, mis koosneb meteoriidiplahvatusel ülespaiskunud pinnasest Kohalikele lastele on see meeldivaks ajaveetmispaigaks, seda eriti talvel Ümmargune Valliharjalt läbimõõt 105 110 m Keskmine sügavus valliharjalt kuni põhjani 16 m Järvesetteid kuni 5,8 m Toitub põhjaveest ja sademetest, veetase aastati väga erinev Mõnel aastal on veetase väga kõrge Üks kõrgematest veetasemetest oli kraatris 2007. aasta jaanuari esimeses pooles põhjus: talv oli erakordselt soe ja sademeterohke
töötati välja 1959. aastal firmas "Pilkington Brothers Ltd" Suurbritannias "Pilkington Brothers Ltd" Ajalugu Klaas jõudis Eestisse esimesel aastatuhandel Eestis on tegutsenud ja tegutseb mitmeid vabrikud Hüti klaasikoda (1628 1664) RõikaMeleski peeglivabrik Tehas "Tarbeklaas" RõikaMeleski peeglivabrik Klaasi looduslik teke Klaas võib ka tekkida looduslikul viisil 1. Vulkaanipurskel 2. Meteoriidiplahvatusel 3. Pikselöögi tagajärjel Suures kuumuses liiv sulab ja kiiresti jahtudes klaasistub Obsidian Fulguriid Klaasi tootmine Poolpehme klaas valatakse redutseerivas atmosfääris vedela tina peale, kus klaas jaotub enne tahkumist ühtlaselt Siis klaasi pinda poleeritakse ja tasandatakse kuumutades Pärast jahtumist pole vaja enam mehhaaniliselt poleerida Valmis vedel klaas jahutatakse ja vormitakse 0,5 10 päeva jooksul
Teadlased arvavad, et meteoriidi põrkekohas tõusis temperatuur tohutult (u 20 000 kraadini). Aurustus miljoneid tonne maapinda, ookeanile rullusid 120 meetri kõrgused lained. Plahvatuse käigus paiskus 7 õhku umbes 200 000 km3 mulda ja kivimeid. Seismiline lainetus maakoores võrdus 12-pallise maavärinaga. Rannikupiirkondadest pühkis meri minema kõik elava. Ürgmetsi ja rohumaid laastasid hiiglaslikud tulekahjud. Meteoriidiplahvatusel õhku lennanud tolm võis varjutada Päikese aastateks. Taimed närbusid ning taimetoidulised loomad surid nälga. Temperatuur langes väga madalale ja suur hulk loomi külmus surnuks. Kui tolm oli lõpuks maha vajunud, tungisid päikesekiired tasapisi üha sügavamale ning soojendasid meteoriidiplahvatusel õhku paiskunud tohutuid veeaurupilvi. Atmosfäär soojenes ning Maad haaras niiske palavus, mis samuti võis paljudele loomadele saatuslikuks saada.( „Dinosauruste müsteerium?“. 2008)
kliima hakkas 65 miljoni aasta eest muutuma. Ühetaoliselt soe troopiline ilmastik asendus vahelduva kliimaga, suved olid palavad ja talved külmad. Suured kõigusoojased dinosaurused ei suutnud sellistes muutuvates oludes enam toime tulla. Mitmete teooriate aluseks on seisukoht, et dinosaurused surid välja üsna pika aja jooksul järk-järgult ning mingit ülemaailmset katastroofi polnudki. Samuti arvatakse ka, et maale langes hiidmeteoriit või et meteoriidiplahvatusel õhku lennanud tolm võis varjutada Päikese aastateks. taimed närbusid ning taimetoidulised loomad surid nälga. Suur hulk loomi külmus surnuks. Kuid esialgu on need kõik üksnes ainult oletused. Tallinna Mustamäe Gümnaasium DINOSAURUSED Referaat Carmen Kaarepere G1L 2009
Kraatri läbimõõt ringvalli harjalt on 7 km, 5,5 km läbimõõduga kraatrisügavik on üle 0,5 km sügav ja selle keskosas on ilmselt ka keskkerge. Sisemist kraatrit ümbritseb 20- 21 km läbimõõduga ringmurrang, mis väljendub aluspõhja reljeefis kvaternaari setete alla mattunud astanguga. Sisemise ja välimise kraatri vahelises tsoonis on plahvatuse eelse läbilõike kivimid tugevasti rikutud. Ringvalli tagusel alal esineb kuni 0,5 km läbimõõduga väljapaiske hiidpangased. Meteoriidiplahvatusel tekkinud bretsad koosnevad selle aluskorra moondekivimite nurgelistest tükkidest ja on tsementeeritud samade kivimite peenpurse klaasja massiga (Neugrundbretsad). Bretsades esinevad löögimoonde ilmingud viitavad samuti sellele, et see kivim on tekkinud ülikkõrge rõhu all- tingimustes, mida on suuteline esile kutsuma vaid meteoriidiplahvatus. (2) Struktuuri keskosa moodustab ligi 4- km läbimõõduga Neugrundi madal, mille kohal vee
geoloogid-kaardistajad Kalle Suuroja juhtimisel äratundmisele, et maapõues peituva, esialgselt paluküla kerkeks nimetatud kraatritaolise struktuuri puhul on tegemist meteoriidikraatriga. Hiiumaa pealinna kagupiiril asuv ringstruktuur sai nimeks Kärdla meteoriidikraater. 13 5.1 Kaatri teke Kärdla meteoriidikraater tekkis Vanaaegkonna Ordoviitsiumi ajastul, ligi 455 miljonit aastat tagasi, tolleaegses madalmeres toimunud meteoriidiplahvatusel. Eestimaa koht madalmeres (kuni 50 m sügavuses) asus tollal Baltika nime kandval mandrilaamal kusagil lõunapoolkeral, tänapäevase Uus-Meremaa kandis. Meteoriit läbis vähem kui kümnendiku sekundiga poolesaja 13R. Tiirmaa. Meteoriidid ja Meteoriidikraatrid. Tallinn 2002. Lk 91 meetri paksuse veekihi ja merepõhja katvate settekivimite kuni 200 meetri paksuse lasundi ning plahvatas siis ligi 300 m sügavuses, kristalse aluskorra ülaosas. 14 5.2 Kaatri kuju
voolab sinna soolast merevett ning järvedel on säilinud seos merega. N: Mullutu-Suurlaht, Linnulaht, Sutlepa meri jt. Kallaslaugasjärved-Tüüpilised rabajärved on väikesed ja pealtnäha elut punakaspruuni veega, sest suuri veetaimi neis ei kasva. Soodijärved moodustuvad aeglase vooluga suurte jõgede lookeist, palju Emajõe kallastel. Meteoriiditekkelised järved- Kaali järv tekkis umbes 2600 aastat tagasi ainulaadne kogu Euroopas.Järve ümbritseva valli siseküljel on näha meteoriidiplahvatusel maapinnast välja paisatud lubjakivirahne. Looduslikud paisjärved kujunesid jääajajärgse Läänemere poolt kokku kantud ja tuule kuhjatud luidete taha. Tänaseni on säilinud umbes 8000 a. tagasi tekkinud Ülemiste jv. Elutingimused järvedes- Taimede ja loomade elu järves määrab ära: toitainete hulk, hapniku hulk, päikesevalgus, veetemperatuur. Kui järvevees on piisavalt toitu ja hapnikku, on selle elustik rikkalik. Vees olev hapnik on pärit õhust veetaimedest. Hapnikku
suuri veetaimi neis ei kasva -Soodijärved -moodustuvad aeglase vooluga suurte jõgede lookeist -palju Emajõe kallastel -Meteoriiditekkeline järv -Kaali järv tekkis umbes 2600 aastat tagasi ja on ainulaadne kogu Euroopas. -järve ümbritseva valli siseküljel on näha meteoriidiplahvatusel maapinnast välja paisatud lubjakivirahne. -Looduslikud paisjärved -kujunesid jääajajärgse Läänemere poolt kokku kantud ja tuule kuhjatud luidete taha -tänaseni on säilinud umbes 8000 a. tagasi tekkinud Ülemiste järv Enne mandri jäätumist tekkinud järved – Peipsi ja Võrtsjärv Mandrijäätekkelised – Saadjärv, Pühajärv, Viljandi järv Merelahtedest tekkinud – Harku järv, Mullutu-Suurlaht
annaabi.ee 
