1)Evolutsioon- kindlasuunaline pöördumatu areng Bioevolutsioon- elu ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise kaudu Erinevad evolutsioonid : Sotsiaalne evolutsioon- Inimühiskonna, tema kultuuride, riikide, tehnoloogiate jne. ajalooline areng Keemiline evolutsioon – Tänu sellele sai tekkida elu 2)Kes lõi esimese teadusliku ja kes tervikliku evolutsiooniteooria? Teadusliku- Charles Darwin Tervikliku –Jean –Baptiste Lamarck 3)Mis on lamarkism? - Keskkonnatingimuste mõjul orgasimides tekkinud muutused on otstarbekohased ja pärilikud 4)Sünteetiline evolutsiooniteooria? – Teooria, mis annab teadusliku põhjenduse bioloogilise evolutsiooni toimumisele ja seletab selle tegureid, mehhanisme. 5)Paleontoloogia,millega tegeleb ja fossiil? – Palentoloogia – möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega tegelev teadus. Tegeleb kivististe ehk fossiilide uurimisega. Fossiil-organismi kivistunud jäänus 6)Fülogenees- lii...
tiibsisalikud ning dinosaurused. Väiksed imetajad. (250-205mln a) Juura Suurenes roomajate mitmekesisus. Ilmnusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. (205-142 mln a) Kriit Ilmusid õistaimed, mis hakkasid ajastu teisel poolel maismaataimestikus domineerima. Jätkus suurte roomajate kõrgaeg nii maismaal, meres kui ka õhus. Kriidi lõpul toimunud massilist väljasuremist, mille käigus hävisid dinosaurused ja palju merelisi loomarühmi, on seostatud meteoriidikatastroofiga. (142-65,5 mln a) (Uusaegkond) Paleogeen Hiidroomajate järel algas imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid kiskjalised, kabjalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Mõned imetahate rühmad vaalalised ja loivalised kohastusid eluks veekeskkonnas, siirdudes maismaalt tagasi vette. Austraalias suurenes kukkurloomade mitmekesisus. (65,5-23,8mln a) Neogeen Kliima ja loomastik olid sarnased tänapäevastega. Hakkasid levima maod,
2) Maa ajaloo suurim väljasuremine toimus Permi ajastu lõpul. Hävis üle 96% mereliste selgrootute liikidest ja 50% sugukondadest. Välja surid Vanaaegkonnale tüüpilised trilobiidid ning suurem osa käsijalgsete perekondi. Seda väljasuremist seostatakse intensiivse vulkanismiga Siberis, mis muutis kogu Maa kliimat. 3) Kriidi ajastu lõpul toimunud suures väljasuremises hävisid dinosaurused ning paljud merelised loomarühmad. Seda väljasuremist on seostatud meteoriidikatastroofiga, mille jäljeks on Chicxulubi kraater Mehhiko lahes. Väljasuremised üldiselt võivad kiirendada evolutsiooni Maal, sest vana grupi kadumine annab võimaluse uue grupi arenguks. Näiteks pärast Kriidi ajastu dinosauruste väljasuremist algas imetajate kiire evolutsioon. Väljasuremise tagajärjel toimub ka liigiline mitmekesistumine. 11.Kuidas põhjendada, et igale väljasuremisele järgneb kiire uute liikide ja teiste süstemaatiliste üksuste kujunemine.
· See on hinnaline mitte nii oma kauni välimuse kui peamise omaduse poolest mis iganes ainest see ka ei oleks, kuid see on võimsaim vastumürk, mida tuntakse. Greif · Greif oli kotka pea ja tiivulise lõvi kehaga loom antiikmütoloogias. · Kõige kiirem, tugevam ja halastamatum müütiliste olendite seas. · Usutavasti pidi seda otsmikuplaati kandev ratsu kihutama sama kiiresti, sama jõuliselt, sama tulemuslikult kui tulekera taeva all. · Neid seostati meteoriidikatastroofiga ( Altai greifid). · Võlurid kasutavad greife nagu sfinksegi sageli varanduse valvajana. · Kuigi greifid on üsna metsikud, on teada, et käputäiel kogenud võluritel on läinud korda ühega neist sõbraks saada · Greifid toituvad noorest lihast. · Greif on kasutusel ka heraldikas vapiloomana. Näkk · On eesti rahvausundis enamasti pahatahtlik mütoloogiline olend, kes elab vees.
Meredes kasvas ammoniitide ja karpide ning ka luukalade mitmekesisus, suurenesid roomajate mõõtmed. Oli hiidsisalike, dinosauruste valitsemisaeg. Imetajad eksisteerisid väikeste ööloomadena. Juura ajastul evolutsioneerusid ühest dinosauruste harust esimesed linnud. Hakkasid levima õistaimed ja sellega koos mitmekesistusid ka putukad. Kriidi ajastu lõpul toimus väljasuremine, mille käigus hävisid saurused ning paljud merelised loomarühmad. Seda on seostatud meteoriidikatastroofiga. 9. Elusa looduse areng kainosoikumis? Kainosoikum on aegkond, mis algas 65 mln aastat tagasi ja kestab tänapäevani. Algas imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid kiskjalised, kabjalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Mõned imetajate rühmad vaalalised ja loivalised kohastusid eluks veekeskkonnas, siirdudes maismaalt tagasi vette. 2.5 mln aastat tagasi hakkas inimese areng. 10. Maakoort kujundavad endogeensed protsessid
Meredes kasvas ammoniitide ja karpide ning ka luukalade mitmekesisus, suurenesid roomajate mõõtmed. Oli hiidsisalike, dinosauruste valitsemisaeg. Imetajad eksisteerisid väikeste ööloomadena. Juura ajastul evolutsioneerusid ühest dinosauruste harust esimesed linnud. Hakkasid levima õistaimed ja sellega koos mitmekesistusid ka putukad. Kriidi ajastu lõpul toimus väljasuremine, mille käigus hävisid saurused ning paljud merelised loomarühmad. Seda on seostatud meteoriidikatastroofiga. Uusaegkonnas algas imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid kiskjalised, kabjalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Mõned imetajate rühmad – vaalalised ja loivalised – kohastusid eluks veekeskkonnas, siirdudes maismaalt tagasi vette. Neogeeni ajastul olid kliima ja loomastik sarnased tänapäevasega. Lisainfo Eoonid, aegkonnad ja ajastud on vanuse järjekorras järgmised: Proterosoikum ehk Agueoon Fanerosoikum (eoon)
Kriit Ilmusid õistaimed, mis hakkasid ajastu teisel poolel maismaataimestikus domineerima. Taimedega koos evolutsioneerusid putukad. Mereliste selgrootute hulgas olid valdavad merisiilikud, kärbid ja peajalgsed - ammoniidid ja belemniidid. Jätkus suurte roomajate kõrgaeg nii maismaal, meres kui ka õhus. Kriidi lõpul toimunud massilist väljasuremist, mille käigus hävisid dinosaurused ja palju merelisi loomarühmi, on seostatud meteoriidikatastroofiga. Paleogeen Hiidroomajate hävingu järel algas imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid kiskjalised,kabjalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Mõned imetajate rühmad - vaalalised ja loivalised - kohastusid eluks veekeskkonnas, siirdudes maismaalt tagasi vette. Austraalias suurenes kukkurloomade mitmekesisus. Neogeen Neogeeni kliima ja loomastik olid sarnased tänapäevastega. Laialt hakkasid levima