· Rohkem poisse kui tüdrukuid · Probleemid ajas püsivad (st pole halvemaid ja paremaid päevi) · Head suhted, aga vaiksed · Grupitöödes ei osal, klassi ees ei taha esineda · Kehvad akadeemilised tulemused Lugemine Matemaatika ülesanded Tähenduse mõistmine ja argumenteerimine Üldised raskused · Hoida infot mälus ja täita teist ülesannet · Keerukate juhiste mõistmine · Raskused enda vigade parandamisega · Enese töö jälgimine (st metatunnetuse areng puudulik) · Tähelepanu kontsentreerimine (vajalike stiimulite valimine ja mittevajalike allasurumine) · Tavaliselt alustavad õhinal, kuid peagi loobuvad (st paistavad püsimatud ja laisad) Kuidas abistatakse? Juhiseid õpetajale · Esitage juhiseid selgelt ja lühidalt. Oluline on, et õpetaja keelekasutus oleks lihtne ja selge, alguses formuleeritakse keerukamad terminid ümber ja seletatakse lahti. Eriti tähtsa infopeaks andma jutu
organiseerima oma kooliga seotud tegevusi (nt et kotti saaksid just homme vajaminevad asjad). ➧Tunnetustegevus. Juhtivaks tunnetusprotsessiks on mälu, millele toetudes lapsed omandavad uusi oskusi-teadmisi üsna lihtsalt. Valdavaks mõtlemisvormiks on veel kaemuslik-kujundiline, kuid lapsed on uudse teabe mõtestamises oskuslikumad kui enne kooli. Samas opereeritakse põhiliselt konkreetse infoga ja abstraktse info töötlemine pole väga tulemuslik. ➧Õpioskused, metatunnetuse ja eneseregulatsiooni kujunemine. Selles vanuses lapsed õpivad õppima - kuidas olla tähelepanelik, kuidas jätta meelde ja kuidas nt luua seoseid uudse ja tuttava info vahel. Lapsed hakkavad neid protsesse teadvustama, millele saab ehitada enesejuhtimisoskused. ➧Lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskuste kujunemine. Algklassides peaksid lapsed omandama tugeva baasi lugemise, kirjutamise ja arvutamise oskustele. ➧Teadmistes lähiümbrusest ja maailmast. ➧Motivatsioon,
Vastutav õppejõud: Kaili Palts Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) siis võib olla õpetaja või mitte nii heade kavatsustega täiskasvanu. Ise ei juhi oma tegevust, vaid keskkond mõjutab. Rääkisin lastest, kellel on kerge VAA, keskendusin vanusele … Metatunnetuse kujunemise probleemid. Nüüd tulevad KPF-id. Võgotski teoorias on niisugune lähtealus, et käsitleb kognitiivseid funktsioone käsitleb kahel kvalitatiivselt erineval tasemel. Üks on siis madalamad psüühilised funktsioonid ja teised kõrgemad. Madalamad psüühilised funktsioonid on omased inimesele kui bioloogilisele liigile. Sõltumata kultuurikontekstist. Me räägime endiselt nendest funktsioonidest – taju, mälu, mõtlemine. On madalamal tasemel
(Vt juurde “Õpiraskuste psühholoogia Annaabi” konspektist! ↓) Kõne iseärasused. Abiõppelapsi iseloomustab alakõne kõigis selle väljendustes. Samas erinevad lapsed oluliselt oma kõne arengu kvaliteedis ja kiiruses. Kõne areng hilineb Hilineb kõne-eelne vokalisatsioon ja zestid Esimesed sõnad 2-3 aastaselt Lause 4-5 aastaselt Primitiivne jutustamisoskus al 3.klassist Metatunnetuse kujuenmise probleemid: E. Õpiraskuste hindamine koolikontekstis. E. Spetsiifiline lugemishäire. Spetsiifiline õigekirjahäire. Spetsiifiline arvutamisvilumuste häire. Motoorika spetsiifiline arenguhäire. Määratlused: spetsiifiline lugemishäire e düsleksia, spetsiifiline kirjutamishäire e düsgraafia, spetsiifiline arvutamishäire e düskalkuulia. Spetsiifiline lugemishäire e. düsleksia Spetsiifiline kirjutamishäire e. düsgraafia
sündi. Närvijätked pakitakse sisse, vajalik selleks, et ei tekiks seoseid närvirakkude vahel seal, kus neid vaja ei ole. o Uute seoste kujunemine ajukoores o Seoste täpsustamine ja diferentseerimine 4. Psüühiliste protsesside arengu seaduspärasused. Muutused tunnetusprotsesside omadustes, ühikutes ja operatsioonides. Põhilised arengulised tendentsid tajus, mälus, mõtlemises ja tähelepanus. Kõne areng ja metatunnetuse kujunemine. Arenguga seotud muutused emotsionaalses ja motivatsioonisfääris. Juhtiva tunnetusprotsessi ja juhtiva tegevuse ideed. Psüühiline areng - Psüühiliste funktsioonide kvalitatiivne ümberkujunemine arengu käigus, alguses on tahtmatud, hiljem tahtlikud ja kontrollitavad. Lihtsamad funktsioonid lagunevad ja organiseeruvad ümber kõrgema tasandi funktsioonideks. Nt sammurefleks laguneb, selleks et tekkida hiljem kõrgemal tasandil (kõnd, jooksmine).
nii keeleoskuse kui keelekasutuse arengut. Üldiselt suureneb laste keeleoskus koos lapse vanuse kasvuga. Ka keelekasutus on vanematel lastel nooremate omast parem. Nende arengute mõistmiseks tuleb käsitleda ka strateegiaid, mida antud vanuses laps sõnalise materjali mõistmiseks või loomiseks kasutab. Eeldatavasti pole kogu areng puhtalt keeleline, vaid sõltub kasutatavatest keeleoskuse ja keelekasutuse strateegiatest. Need strateegiad asuvad keele omandamise ja metatunnetuse piiril, kujutades endast ühtlasi inimliku intelligentsuse olulisi aspekte (Sternberg, 1985). Keeleoskus Üheks uuritavaks aspektiks on olnud keeleoskuse seire (comprehension monitoring), mille kohaselt üheks keeleoskuse omandamise ja arendamise viisiks lapsel on omapoolsete hinnangute tegemine kuuldava ja loetava suhtes (näiteks selle materjali täpsuse, loogika ja ühtlikkuse mõttes) (Markman, 1977, 1979). Keeleoskuse seire uurimiseks vaadeldi lapsi ja täiskasvanuid ning
annaabi.ee 
