Tehakse ka kopsude röntgenogrammid ja sonograafia kõhuõõnest. Magnetresonantstomograafia (MRT, MRI) aitab vajadusel täpsustada pehmete kudede seisundit, kasvaja suhet neurovaskulaarsete struktuuride ja liigestega. Vajadusel positronemissioontomograafia (PET). Skeleti stsintigraafia aitab täpsustada skeleti kaugmetastaaside olemasolu. (Padrik jt 2013: 92). Ravivõimalused Osteosarkoomi ravi sõltub kasvaja tüübist ja tema levikuulatusest. Ta on kiire kasvuga ja metastaseerub (levib siirdkolletena) algkoldest kaugemale. Enamike luusarkoomide puhul on valikmeetodiks tervendav kirurgiline ravi koos keemiaravi ja/ või kiiritusraviga. Erinevalt healoomulistest kasvajatest, mille lokaalne resektsioon tehakse kasvaja lähedalt tervetest kudedes, tuleb pahaloomulised kasvajad eemaldada võimalikult laialt tervete kudede piires. (Haagedoorn jt 1996: 257). Lokaalse haiguse korral on luuvähi ravi kombineeritud ehk tuleb teha nii keemiaravi kui ka kirurgiline ravi
valgusega kokkupuutunud aladel. Väike osa kiirguskeratoosidest areneb ogarakuliseks vähiks ja parim ravimeetod on külmutamine vedela lämmastikuga. (Bogovski jt 1989.) 15 Leukoplaakia on suu või suguelundite limaskestadel esinev hele muutus. See areneb kergesti ogarakuliseks vähiks, mis erinevalt naha ogarakulisest vähist kasvab ja metastaseerub kiiresti. Kujunevad ka valulikud haavandid, mis võivadki osutuda vähi arenemise aluseks. Leukoplaakia korral tekivad suus maitsmishäired, põletustunne ning keele ja huulte valulikkus. Seda soodustavad suitsetamine, alkoholi kuritarvitamine, liiga kuum või külm toit, suu limaskesta põletikud, proteesid, sobimatud hambatäidised, mis võivad limaskesta pidevalt ärritada. Atüüpiliste rakkude leidmisel, tuleb muutust ravida kirurgiliselt või vedela lämmastikuga
retsidiveeruva kulu korral (vähirisk!) Haavanduva koliidi röntgenoloogia Kolorektaalne vähk (1) Haigestumus: 30 juhtu 100 000 elaniku kohta aastas ja rohkem vanemas eas Etioloogia: - kaasuv koliit - perekonnaanamnees (geenimutatsioon) - dieet (rasvarikas ja ballast-aine vaene toit) Patogenees: (adenoom) epiteelidüsplaasia maliigne transformatsioon vähk Histoloogia: adenokartsinoom (difer. erinev aste) Lokalisatsioon: 60% pära-, 20% sigma-, 20% muu jämesool Metastaseerub: nii lümfo- kui hematogeenselt l/s, vaagnapiirkond, maks, kopsud Kolorektaalne vähk (2) Kliinik: - ebatüüpiline, varajasi sümptome pole - veri väljaheites! imalad soolegaasid! - üldsümptomid (väsimus, kaal, aneemia, t° - soolesulguse tunnused Diagnoosimine: - palpatsioon - kolonoskoopia ja biopsia - röntgenkontrasteerimine - KT, MRT, PET - karsino-embrüonaalne ag (CEA, HL-6 mRNA)
Pahaloomulisele kasvajale on iseloomulik rakkude suur erinevus ehk atüüpilisus põhikoe rakkudest. Need rakud on vähe diferentseerunud, st. oma ehituselt märksa lihtsamad põhikoe rakkudest. Kasv on kiire ja naaberkudedesse infiltreeruv (tungiv). Pahaloomulised kasvajad annavad metastaase ehk siirdeid teistesse elunditesse, kusjuures lümfi ja verega võivad nad levida algkoldest eemal paiknevatesse kudedesse. Epiteliaalkoe pahaloomuline kasvaja ehk vähk (cancer) metastaseerub põhiliselt lümfiteid pidi, sidekoe pahaloomuline kasvaja sarkoom aga veresooni, rohkem veene mööda. Veresoonte areng jääb kasvaja koe arengust maha, mistõttu kannatab tema toitumine. Seetõttu tekib kasvajate hilisstaadiumis nekroos ehk kudede kärbumine ühes kudede lagunemisega, mis võib anda ka verejookse. Pahaloomuliste kasvajate korral häirub organismi ainevahetus, kudede toitumine. Areneb organismi üldine kurnatus, mis väliselt avaldub tugevas kõhnumises. Vereloome
senesentsile. EMT-ga seotud transkriptsioonifaktorid kaitsevad ka inimese ja hiire fibroblaste senesentsi eest. 116. Mesenhümaalne-epiteliaalne üleminek (ingl.k. mesenchymal-epithelial transition, MET). Ekstravasatasioonil – vähirakud muutuvad tagasi epiteliaalseteks rakkdudeks (pööördprotsess) vajalik et kinnituda epiteelirakkudele et koloniseerida uusi kudesid. 😊 😊 😊 117. Mis on põhiline tunnus kasvajarakul, mis metastaseerub? Tal väheneb adhesiivsus ning ta hakkab tungima ümbritsevatesse kudedesse. 118. Onkogeenid ja kasvajate supressorgeenid. 119. Tuumorsupressorvalk p53: funktsioon rakus. Kuidas p53 valgu olemasolu rakus on reguleeritud valgu tasemel? P53 – guardian of the genome – selle geeni tegevus lõpetab kasvajate formeeringu – selle geeni mutatsioon on üks tavalisemaid vähi tekke algeid 1) G1/S kontrollpunkt – lõpetab kahjustunud rakkude rakutsüklis edasi liikumise
annaabi.ee 
