tagajärje. Jäänukpopulatsioonidena esinevate liikide arvu nimetatakse väljasuremisvõlaks, mille arvel inimene elab praegust elu, ja mis tuleb edaspidi ära maksta. Näiteks Lõuna-Soome vanade äraraiutud metsade katteks tuleb igavikku loovutada umbes tuhat seal veel hingitsevat liiki. OSA ARTIKLIST: http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1846_1840.html Professor Meelis Pärteli juhitav Tartu ülikooli makroökoloogia töörühm koostöös tuntud metapopulatsioonide uurija Ilkka Hanskiga Helsingi ülikoolist seadis aga sellegipoolest sihiks leida, kas väljasuremisvõlg on olemas. Püüdsime seda kindlaks teha Saaremaa ja Muhu loopealsetel. Uurisime, kuidas on loopealsete nüüdne liigirikkus seotud loolaikude ajaloolise või praeguse pindala ning ajaloolise või praeguse sidususega. Sidusus näitab loolaikude omavahelist kaugust, olles seega kooslusevõrgustiku killustatuse vastandväärtus. Teatavasti on laialdaselt
kogum. Sellised populatsioonide kogumikud võivad näiteks esineda seetõttu, et sobiv elupaik paikneb maastikus ,,laikudena". Rändavate või passiivselt levivate isendite kaudu omavahel seotud ning nõnda tervikliku süsteemi moodustavate populatsioonide kogum. Metapopulatsiooni iseloomustab osapopulatsioonide osaline isoleeritus, nende suur kadumise tõenäosus ja tühjaks jäänud elupaigalaikude taasasustamine teiste osapopulatsioonide poolt. Metapopulatsioonide dünaamika on määratud osapopulatsioonide kadumise ja taasasustamise vahekorraga. Läte - kui sündivus elupaigas ületab suremuse, on populatsiooni kasvukiirus positiivne ja populatsioon suudab ennast ,,taastoota". Läte on heakvaliteediline elupaik. Isendid rändavad populatsiooni suurenedes lättepopulatsioonist mülgaspopulatsiooni. Vahest võib isegi juhtuda, et mülka elupaik osutub lätte elupaigast atraktiivsemaks ja lättepopulatsioon sureb
34. Eluvormi mõiste. Mille alusel eristas Raunkiaer taimede eluvorme? 35. Võrrelge r ja K strateege ja tooge välja nende peamised erinevused. 36. Liikidevaheliste suhtevormide tüübid: konkurents, mutualism, parasitism, kommensalism, amensalism; näiteid. 37. Kisklus, taimetoidulisus, segatoidulisus. 38. Liigisisene ja liikidevaheline konkurents, selle mõju populatsioonidele. Gause reegel. 39. Lotka-Volterra mudel ja selle kehtimise eeldused. 40. Metapopulatsioonide teooria. 41. Saaklooma kohastumused kiskluse vastu. 42. Taimede kaitsemehhanismid herbivooria vastu. 43. Kiskja kohastumused saakloomade tabamiseks. 44. Kuidas muutub isendite arv saaklooma populatsioonis kui isendite arv kiskja populatsioonis on tasakaalutasemest suurem? Põhjendage oma arvamust. 45. Kuidas muutub isendite arv kiskja populatsioonis kui isendite arv saaklooma populatsioonis on tasakaalutasemest väiksem? Põhjendage oma arvamust. 46. Päikesekiirgus ja FAR
elupaigalaikude isoleeritud. Servaefekt keskkonnatingimuste erinevus koosluse ääreala (servaosa) ja keskosa vahel. Metapopulatsioon rändavate või passiivselt levivate isendite kaudu omavahel seotud ning nõnda tervikliku süsteemi moodustavate populatsioonide kogum. Metapopulatsiooni iseloomustab osapopulatsioonide osaline isoleeritus, nende suur kadumise tõenäosus ua tühjaks jäänud elupaigalaikude taasasustamine teiste osapopulatsioonide poolt. Metapopulatsioonide dünaamika on määratud osapopulatsioonide kadumise ja taasasustamise vahekorraga. Läte kui sündivus elupaigas ületab suremuse, on populatsiooni kasvukiirus positiivne ja populatsioon suudab ennast ,,taastoota". Läte on heakvaliteediline elupaik. Isendid rändavad populatsooni suurenedes lättepopulatsioonist mülgaspopulatsiooni. Vahest võib isegi juhtuda, et mülga elupaik osutub läte eluapigast
suurusega; keskkonnatingimused ei muutu protsessi käigus ühe liigi kasuks ja geneetiline kohanemine on nii aeglane, et selle võib vaatluse alt välja jätta. Lotka-Volterra mudel kirjeldab populatsioonide arvukuse püsivat, faasinihkes olevat kõikumist. Kiskjaid ja saakloomi võib võrrandisüsteemis olla mitu. Sageli on isendite arv loomapopulatsioonides suurim keskmisel kiskluse tasemel. 40.Metapopulatsioonide teooria Elukeskkond koosneb sageli liigi eluks sobilikest biotoobilaikudest, mis on ümbritsetud sellele liigile sobimatute aladega. Selliseid laike võivad asustada väikesed osapopulatsioonid.Kuna osapopulatsioonid on väikesearvulised, siis võivad juhusikud tegurid kahjustada nende perioodilist väljasuremist. Kui ühes laigus toimub osapopulatsiooni väljasuremine, siis teises laigus isendite arvukus suureneb. Osa neist rändab välja ja asustab tühjaksjäänud laigud
Rohealad linnades inimestele rekreatsiooniliseks kasutamiseks ja taastutvumiseks loodusega. Rohealade võrgustik, kus tuumalad on ühendatud rohekoridoride kaudu, mis peaks tagama floorale ja faunale leviku- ja liikumisteed kasvupaikade vahel tagamaks liigilise mitmekesisuse säilimist. Tuumalade minimaalpinna hindamine Liikide esinemise kindlaks tegemine uuritaval alal. Esinemissageduse hinnang järjest suuremal alal. Väljasuremispiiri kindlaks määramine. Tuumalade suuruse määramine. Metapopulatsioonide ühendusteede/vahemaade planeerimine. Fragmenteerumise arvestamine ja selle leevendamise meetmed. Konventsioonide piirmäärade saavutamine – kogu riigi pindalast 19% kaitsealadeks.
annaabi.ee 
