Eesti keeles kasutatakse nii ühest kui ka mitmest elektroodist koosneva süsteemi kohta terminit maandur. Maanduselektroodid võivad olla rõhtsad või vertikaalsed. Maanduselektroodid valmistatakse enamasti tsingitud terasest, harvem vasetatud või roostevabast terasest, sest nad peavad olema korrosioonikindlad. Peale eelkirjeldatud tehismaandurite võidakse kasutada ka loomulikke maandureid - puurkaevutorusid, ehitiste pinnases paiknevaid metalltarindeid, õhuliinimastide vundamente jms. Maanduselektroodid ei pruugi paikneda ainult pinnases, vaid ka nt betoonis või muus materjalis, mis pinnasega kokku puutub. Eriline koht selliste maandurite seas on vundamendimaanduritel, mis paiknevad ehitiste vundamentides. Elamute paigaldisemaandusena kasutatakse Euroopas nüüdisajal peaaegu eranditult vundamendimaandust. Selle maandusviisi korral paigaldatakse rõhtne, enamasti tsingitud ribaterasest maanduselektrood kontuuritaoliselt
6.tolmused, kui tolm võib ladestuda juhistikule ja tungida seadmetesse, 7.normaalsed, mis pole niisked, kuumad, tolmused ega keemiliselt agressiivse keskkonnaga. Need on eluhoonete tavalised elu- ja abiruumid ning ventileeritavad köögid. Ohtlikud on ruumid (elektrilöögi võimalikkuse seisukohalt): kui neis esineb voolu juhtiv põrand (betoonist, kiviplaatidest jms); kui on võimalik puudutada samaaegselt üheltpoolt maaga ühenduses olevaid metalltarindeid, vee- või küttetorustikke ja teiselt poolt elektriseadmete metallkeresid (nt O-ohutusklassi tööriist betoonpõrandaga autokuuris); kui voolu mittejuhtiva põrandaga ruumides on lahtised (varjamata) kütteradiaatorid ja metalltorustikud; köögid, kus on veekraan; betoonpõrandaga abiruumid ja töötoad. Eriti ohtlikud ruumid on: märjad ja keemiliselt agressiivse keskkonnaga (nt loomapidamis ruumid);
edaspidi halveneda. 50. Kuidas liigitatakse tööruume elektriohtlikuse järgi? Tööruume liigitatakse elektriohtlikkuse järgi: A. Ohtlikud 1. Niiskus üle 75% või voolujuhtiv tolm. 2. Voolu juhtiv põrand (metall-,muld-, raudbetoon-, tellis- vms. põrand). 3. Kõrge temperatuur (üle +30 c) 4. Võimalus puudutada üheaegselt maaga ühenduses olevaid tehnoloogilisi aparaate, mehhanise, metalltarindeid ja teisalt elektrimasinate ja aparaatide jms. metallkeresid. B. Eriti ohtlikud- 1. Eriti suur niiskus (ligi 100%). 2. Keemiliselt aktiivne keskkond. 3. Kahe või enama ohtlikkuse tunnuse esinemine üheaegselt. C. Vähe ohtlikud- ruumid, kus puuduvad ohtliku või eriti ohtliku ruumi tunnused. Näiteks kuivad köetavad ruumid halvasti voolu juhtivate põrandatega ja metalltarinditega, nagu koolid, haiglad, kontorid, elumajad.
Kapitoolium Washingtonis. Valge maja, USA Kapitooliumi hoone, USA Ehitustüübid: sakraalhooned (eeskätt kuppelkirik), teatrihooned, muuseumihooned, seltsimajad, mitmeotstarbelised haldushooned; lossid, mõisamajad, pargipaviljonid. Linnamajad. Ehitusmaterjalid: kivi, telliskivi, malm. Hakatakse valmistama kunstmarmorit. Ehitustehnika: täiustub eelnevate perioodide ehitustehnika. Üha rohkem võeti kasutusele metalltarindeid, töötati välja paindtalateooria, alustati valtsprofiilide tootmist. Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone (18031809, arhitekt J. W. Krause), Toompea haldushooned ja hulk mõisaansambleid. Tartu ülikooli peahoone Stenbocki maja Toompeal Perioodi ca 177090ndate aastateni võib Eestis pidada varaklassitsismiks, kus klassitsismi elemente kasutati enamjaolt käsikäes baroksetega. Parioodi ca 180030 (osalt ka 1840) võib
Rossi, Klassitsistlikud ehitised Peterburis (19. saj I kolmandik) L. Engel, Toomkirik Helsingis (1830-1850) Ehitustüübid: sakraalhooned, (eeskätt kuppelkirik), teatrihooned, muuseumihooned, seltsimajad, mitmeotstarbelised haldushooned; lossid, mõisamajad, pargipaviljonid. Linnamajad. Ehitusmaterjalid: kivi, telliskivi, malm. Hakati valmistama kunstmarmorit. Ehitustehnika: täiustus eelnevate perioodide ehitustehnika, Üha rohkem võeti kasutusele metalltarindeid, töötati välja paindtalateooria, alustati valtsprofiilide tootmist. Klassitsistliku arhitektuuri ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega hooned, mida iseloomustasid massiivne terviklikkus, üksikosade selge piiritletus ja horisontaalne liigendus. Varaklassitsismis säilisid küll veel barokk- ja rokokooarhitektuurile omased detailid, aga nad allutati kindlale süsteemile ja sümmeetriale. Üks peamisi tunnuseid klassitsistlikus arhitektuuris on sammas.