Industriaalühiskond. · industriaalne tööstuslik. Industriaalühiskond Euroopas : 18 sajandi teine poole 1972 Tööstuslik areng saab alguse Euroopast : 1) Haridustase kõrge 2) Vaba poliitiline olukord. Industriaalsed murrangud mis kiirendasid tööstuse arengut: 1) Levis vaheldussüsteem, hakati looma uusi tõugusid ja sorte, levisid vesiveskid ja tuulikud, leiutati uued metallisulatus viisid, kellad, trükikunst, tulirelvad, uut tüüpi laevad ja navigatsiooniriistad. Tekkisid pangad, börsid ja aktsiaseltsid. See tõi kaasa varaindustriaalse tootmisviisi arengu Itaalias, Inglismaal, Madalmaades ja Prantsusmaal. 2) Aurikud, aurumasinad, vedurid, kivisöe laialdane tarbimine, vabrikutööstuse levik, masinate valmistamine ja kasutamine. Tagajärjeks oli hilisindustriaalse tootmisviisi aluste välja kujundamine Suurbritannias, USA-s ja Lääne-Euroopas
jändrikud puud kütteks. Sarnasus vihmametsadega, liigiline koosseis, juurdekasv väike. · Ekvatoriaalsed vihmametsad. Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Kagu-Aasias. Juurdekasv suur. Väheväärtuslikud puuliigid. Pindala väheneb kiiresti üleraie tõttu. Metsakasutus agraar- ja tööstusühiskonnas · Metsade üleraie põhjustas Mesopotaamias ja mujal ühiskondade languse. 4 · Hävitava löögi Euroopa leht- ja segametsadele andis metallisulatus vajas puusütt. KAASAEGNE METSAMAJANDUS · 20. saj. kujunesid metsatööstusklastrid. Hõlmavad metsamajandamise, puidu varumise ja töötlemisega seonduvad majandusharud ja äriteenused. · Kaasaegne metsamajandus Lääne- ja Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas, Jaapanis. Metsatööstus · Tegeleb puidu varumise, töötlemise, puidutoodete valmistamise, paberi ja tselluloosi tootmisega. · Suurim puidutarbija on USA. Suurema osa puidust kasutavad tööstusriigid.
Sarnasus vihmametsadega, liigiline koosseis, juurdekasv väike. · 17 Ekvatoriaalsed vihmametsad . Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Kagu-Aasias. Juurdekasv suur. Väheväärtuslikud puuliigid. Pindala väheneb kiiresti üleraie tõttu. · · Metsakasutus agraar- ja tööstusühiskonnas · Metsade üleraie põhjustas Mesopotaamias ja mujal ühiskondade languse. · Hävitava löögi Euroopa leht- ja segametsadele andis metallisulatus vajas puusütt. · · KAASAEGNE METSAMAJANDUS · · 20. saj. kujunesid metsatööstusklastrid . Hõlmavad metsamajandamise, puidu varumise ja töötlemisega seonduvad majandusharud ja äriteenused. · Kaasaegne metsamajandus Lääne- ja Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas, Jaapanis. · · 18 Metsatööstus · Tegeleb puidu varumise, töötlemise, puidutoodete valmistamise, paberi ja tselluloosi tootmisega. ·
aega mõttetööga tegelemiseks. See on aga üks raskemaid töid üleüldse. Füüsilist tööd tegev inimene võib oma töö alati kõrvale panna ja oma väsinud ihule puhkust anda, mõtteid aga ei saa kõrvale heita, nad on olemas inimese tahtest sõltumatult. Inimestele, kes mõttetööd raskeks pole pidanud, olemegi võlgu kõigi nende hüvede eest, mida tänapäeval nautida võime. Nende hüvede aluseks on aga leiutised, mis tehti metalliajastu alguses. Nendeks olid: metallisulatus; metallivalamis ja -töötlemisoskused; ratas; ader; potsepakeder; niisutussüsteem; kirjaoskus jne. Need leiutised moodustasid aluse, millelt võrsusid vanimad kõrgkultuurid. Kõrgkultuuriks nimetatakse sellist ühiskonda, mille kultuuriline tase ületas tunduvalt teda ümbritsevate ühiskondade kultuurilise taseme. Sõna kultuur on eesti keelde tulnud ladinakeelsest sõnast cultura (loe: kultura), mille algupäraseks tähenduseks oli maaviljelus
I ALKEEMIA - EELNE PERIOOD IV saj. Keraamika, metallisulatus. Looduse teaduslik uurimine (eeldab eksperimentaalset lähenemisviisi) ei sobinud antiikkreeklase mentaliteediga; “universaalne tööriist” oli sõna. Egiptlased tundsid: kulla metallurgiat, hõbeda saamist, vaske, pronksi, rauda, pliid, elavhõbedat, keraamikakunsti, klaasi, rasv + taimetuhkseep, kangaste värvimist, nahaparkimist, toiduaine- tehnoloogiat, paljusid medikamente, kosmeetikat, lubi ehitusmater. II ALKEEMIA PERIOOD IV - XVI saj. Terviklik keskaegne
Linnu vähe ja need on väikesed. Riigikassa vähene- ülikute, käsitööliste, teenrite, sõdurite ülalpidamiseks Kõrgeim arengutase saavutati 15. sajandil INDIAS ja HIINAS. Edela-Aasia ja Põhja- Aafrika vähem. TÖÖSTUS - ehk INDUSTRIAALÜHISKOND 15.-20. saj. Tehnoloogilised uuendused nn. tehnoloogilised murrangud I- 15. saj. mitmeväljasüsteem, uued taime- ja loomasordid, vesi- ja tuuleveskid, metallisulatus, tulirelvad, trükikunst, kellad, navigatsiooniriistad, II 18.-19. saj. aurumasin, vedur, aurik, masinate valmistamine ja kasutamine- vabrikutööstus. III 19.saj. lõpp terase, elektri, nafta, auto ja lennuki, telefoni, raadio kasutusele võtt IV 1960.a. tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid Klassiühiskond Arenes tugev terviklik riik, arenesid kiirelt linnad Haridussüsteemi teke Pankade, rahanduse teke
Linnu vähe ja need on väikesed. Riigikassa vähene- ülikute, käsitööliste, teenrite, sõdurite ülalpidamiseks Kõrgeim arengutase saavutati 15. sajandil INDIAS ja HIINAS. Edela-Aasia ja Põhja- Aafrika vähem. TÖÖSTUS - ehk INDUSTRIAALÜHISKOND 15.-20. saj. Tehnoloogilised uuendused nn. tehnoloogilised murrangud I- 15. saj. mitmeväljasüsteem, uued taime- ja loomasordid, vesi- ja tuuleveskid, metallisulatus, tulirelvad, trükikunst, kellad, navigatsiooniriistad, II 18.-19. saj. aurumasin, vedur, aurik, masinate valmistamine ja kasutamine- vabrikutööstus. III 19.saj. lõpp terase, elektri, nafta, auto ja lennuki, telefoni, raadio kasutusele võtt IV 1960.a. tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid Klassiühiskond Arenes tugev terviklik riik, arenesid kiirelt linnad Haridussüsteemi teke Pankade, rahanduse teke
annaabi.ee 
