[1] SKT jaotumine sektoritesse Sektor Osakaal Põllumajandus 1,5% Tööstus 29,8% Teenindus 69% Tööjõu jaotumine sektoritesse Sektor Osakaal Põllumajandus 5,5% Tööstus 27,5% Teenindus 67% [redigeeri] Väliskaubandus [redigeeri] Eksport Nafta rafineerimise ettevõte Schwechatis Weißensteini keemiatööstus Frantschachi tselluloosi- ja paberivabrik Austra tähtsaimad ekspordiartiklid on[1] * masinad ja varuosad * mootorsõidukid ja nende jupid * paber ja papp * metallikaubad * kemikaalid * raud ja teras * tekstiilid * toidukaubad Austra tähtsaimad ekspordipartnerid on Saksamaa 30,96%, Itaalia 8,17%, Sveits 4,99%, Ameerika Ühendriigid 3,99% (2009).[1] [redigeeri] Import Austra tähtsaimad impordiartiklid on[1] * masinad ja varuosad * mootorsõidukid * kemikaalid * metallikaubad * õli ja õliproduktid * toidukaubad Austria tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa 45,07%, Sveits 6,76%, Itaalia 6,66%, Holland 4,03% (2009).[1]
Kesk-Euroopa Geograafia Rando Almar Kesk-Euroopasse kuuluvad Austria Poola Saksamaa Slovakkia Sloveenia Sveits Tsehhi Ungari Austria majandus Import ja eksport Eksport: masinad ja varuosad mootorsõidukid ja nende jupid paber ja papp metallikaubad kemikaalid raud ja teras tekstiilid toidukaubad Import: masinad ja varuosad mootorsõidukid kemikaalid metallikaubad õli ja õliproduktid toidukaubad Austria majandus Põllumajandus: 1988. aasta andmetel on umbes 45% Austria pindalast kasutusel põllumajanduses. 10% majandeist tegeleb mahepõllundusega. Austrias on mahepõllunduse osakaal Euroopa Liidu suurim. Tähtsaim põllumajanduslik eksporttoode on vein, mida viiakse peamiselt Saksamaale ,Sveitsi ja USA-sse. Metsamajandus: 1988. aasta andmetel on umbes 40% Austriast kasutusel metsamajanduses. Suurte
● Kõneldav keel on saksa keel ● Valdavaks usundiks on katoliiklus ● Rahvastiku tihedus on 100,2 in/km² Majandus ● Austria peamiseks majandusharuks on teenindus ● Üpris suur osa Austria majanduses on ka tööstustel ● Põllumajanduse poolelt peamiselt kasvatatakse peamiselt suhkrupeeti, nisu ja maisi ning loomadest veiseid, lambaid ning sigu ● Eksport: puit, tselluloos, masinad ja varuosad ● Import: metallikaubad, masinad ja varuosad, nafta, kemikaalid Huvitavat Austria kohta ● Austria lipp on maailma üks vanimaid: aastast 1191 ● 1/4 Austria kogu elanikkonnast elab Viinis ● Üle poole Austria elektrist tuleb hüdroelektrijaamadest ● Austria on ainus Euroopa mandriline riik, mis ei kuulu NATO-sse ● Euroopa kõrgeimad joad asuvad Austrias Pildid Taanist üldiselt Pealinn: Kopenhaagen
Keskaegne kaubavahetus erines tänapäevasest mitmel moel. Puudusid sellised tööstuskaubad, nagu on praegu. Enamasti veeti tol ajal tooraineid, millest alles hakati midagi valmistama. Venemaalt, peamiselt Novgorodist, veeti välja karusnahku ja vaha, vähesel määral aga ka kasetohtu ja hõbedat. Venemaakaudu toodi Lääne-Euroopasse idamaiseid kaupu, näiteks siidi. Läänest itta veetavate valik oli laiem. Venemaale veetavad võib jaotada kolmeks. 1) Kalev, lõng ja lõuend. 2) Metall ja metallikaubad. 3) Sool ja heeringad. Venemaale veetav riie oli pärit mitmelt poolt Lääne-Euroopast - Flandriast, Hollandist ja Saksamaalt. Väga tähtis kaup oli sool. See oli pärit Saksamaalt, kuigi Venemaale on veetud ka Portugali soola. Oluliseks kaubaks olid ka heeringad. Eriti hinnatud olid Skàne heeringad, mida püüti Rootsi rannikul. Kaubavahetuses tuli muidugi ette ka pettust, mis tekitas kaubasakste vahel tüli. Venelased kurtsid, et riidekangad pole õige pikkusega, heeringad aga
Teisel kohal oli Saksamaa kelle arvele tuli ¼ väljaveost. Venemaa arvele langes kuni 1926. Aastani veel kuni 13% väljaveost, kuid järgmiste aastatega see langes. Rohkem kui miljoni krooni väärtuses eksporditi veel paberit, muud lihakaupa, värsket kala, rukist, piiritust, kartulit, kunstsarve ja toornahku Sisseveos oli olulisemad mitmesugused valmissaadused nagu tekstiilitööstuse saadused, metallid ja metallikaubad, jõud-, tööstus- ja põllumajandusmasinad, keemiakaubad; toor- ja poolvalmisained nagu tubakas, toornahad, puuvill, kivisüsi, nafta- ja nafta saadused; sisse veeti ka mitmesuguseid toidu- ja maitseaineid ning jooke. Riikidest oli sisseveo alal esikohal Saksamaa, kelle arvele langes 30%. Kaupu toodi sisse ka Nõukogude Liidust, USA-st, Inglismaalt Rootsist, Soomest ja mujalt. Transport Transpordis pandi 1929. aastail suurt rõhku raudteede ehitamisele. Ehitati juurde
4.7. Kaubandus Väliskaubandus kujuneb üksikute majandusharude tööstuse, põllumajanduse ka ehitustegevuse taustal. Väliskaubanduskäive hakkas tõusma 1933. aastal. Väljaveos olid esikohal põllumajandustooted, eriti karjasaadused. Samuti veeti välja tselluloosi, paberit, tekstiili- ka puutööstuse saadusi, tsementi, metsa. Sisseveos olid olulisemad mitmesugused valmissaadused nagu tekstiilitööstuse saadused, metallid ja metallikaubad, jõu-, tööstus- ja põllumajandusmasinad, keemiakaubad, toor- ja poolvalmissaaduses, nagu tubakas, toornahad, puuvill, kivisüsi, nafta- ja naftasaadused; sisse veeti ka mitmesuguseid toidu- ja maitseaineid ning jooke. 4.8. Transport Transpordis pandi 1929. Aastail suurt rõhku raudteede ehitamisele. Mootorsõidukite, autode ja ka veoautode arv kasvas pidevalt kõikidel aastatel, välja arvatud kriisiaastail. 1931
annaabi.ee 
