mis igapäevaelus oleks võimatu. 4 Faktorit-*mäng kui progresss*mäng kui kohanemine,*mäng kui jõud,*mäng kui niisugune- mäng on tegevus milles on oluline vabatahtlikkuse moment, mängul ohud-õnnemängud ja spordifanaatikud. Kommunikatsiooniteooria ja teised nüüdisaegsed teooriad Bateson-mäng, kui sellest osavõtjad on võimelised ühel ja samal tasemel metakommunikatsiooniks.Verbaalne kommunikatsioon toimub alati mitme abstraktsiooni tasemel*metalingvistiline-sisaldab sõnumeid, milles arutelu sisuks on keel ise. *metakommunikatiivne-iseloomustavad suhted kõnelejate vahel. Metekommunikatsiooni tuleb vaadelad kui olulist osa mängu tähenduse omandamise protsessis. Sõnumi" see on mäng" abil *püütakse eristada või tõmmata joont erinevate loogilist tüüpi kategooriate vahel. *mängu tähtsus lapse arengus ei seisne mängu sisus. Mäng ise on käitumise kategooria, mis on teatud viisil klassifitseeritud konteksti Roll poolt.
3) sõltuvalt sotsiaalsest staatusest: a) loomulikud universaalsed (imiku kisa) b) institutsionaalsed intentsionaalsed (õpitavad) 4) sõltuvalt sümboolse seose olemasolust (kord on märk tähistatav, kord tähistaja) 5) Sõltuvalt tähistatava (designaadi) märgi või eseme loomusest 1. Tähed on helide märgid; tähe designaat (tähistatav) on heli. 2. Metalingvistiline: sõna kasutatakse, tähistamaks teist (või sedasama) sõna. Universaalide küsimus: nominalism/realism/kontseptualism Keskajal kerkis küsimus: milline on universaalide, st soo ja liigimõiste vahekord neile vastavate tegelike esemetega (res). Üldmõistete kujutlus pärineb platonismis (idee muutumatu ja igavene antus, võrreldes teda peegeldava, kopeeriva esemega). Aristoteles polemiseeris Platoniga, kuid ka tema käsitluses võisid küll esemed olla
Mängu 4 faktorit · mäng on protsess · mäng kui kohanemine · mäng kui jõud · mäng kui niisugune mäng on tegevus, milles on oluline vabatahtlikkuse moment mängul ohud- õnnemängud ja spordifanaatikud. 5. kommunikatsiooniteooria ja teised nüüdisaegsed mänguteooriad Bateson- mäng, kui sellest osavõtjad on võimelised ühel ja samal tasemel metakommunikatsiooniks. Verbaalne kommunikatsioon toimub alati mitme abstraktsioonitasemel · metalingvistiline- sisaldab sõnumeid, milles arutelu sisuks on keel ise · metakommunikatiivne- iseloomustavad suhted kõnelejate vahel. Metakommunikatsiooni tuleb vaadelda kui olulist osa mängu tähenduse omandamise protsessis. Sõnumi `see on mäng` abil. · Püütakse eristada või tõmmata joont erinevate loogilist tüüpi kategooriate vahel. · Mängu tähtsus lapse arengus ei seisne mängu sisus. Mäng ise on käitumise
identiteetide kokkuleppimise seisukohalt. Koodivahetusel on mitu funktsiooni. Guamperzi funktsioonid: tsiteerimine, adressaadi täpsustamine, interjektsioonid, kordamine, personaalse ja objektiivse vaatenurga muutumine. Appel-Muyskeni funktsioonid: - referentsiaalne (ei oska üht keelt piisavalt), - direktiivne (vestlusesse kaasamine või sellest kõrvaldamine), - ekspressiivne (vestluse tempo ja tooni muutmine), - metalingvistiline (kommentaar, metakeele funktsioon), - poeetiline funktsioon. 27. KUIDAS DEFINEERIDA KEELT JA MURRET? KEEL MURRE DEFINITSIOO Vastastikku mõistetavate murrete 28. madala staatusega mittestandardne N kogum. Mingit keelt peetakse keeleks keelekuju; 29
klassile, väikestele rühmadele või üksikutele õpilastele eraldi. · Modelleeritud lugemine Igapäevase modelleeritud lugemise ajal loeb õpetaja lastele ette väga erinevaid jutte. Lapsed õpivad õpetaja eeskuju najal märkama, kuidas loetakse tähendusrikast teksti. Uus keelekasutus imbub lastesse, teeb nad tuttavaks tavalise jutusõnavaraga (nt Elasid kord....) ning näitab pildi ja teksti vahelisi seoseid. Nii areneb õpilaste metalingvistiline tunnetus ja nad teadvustavad endale trükisõna põhimõtteid (nt vasakult paremale järjestuv protsess). · Modelleeritud kirjutamine Modelleeritud kirjutamise ajal toimub samalaadne protsess õpetaja kirjutab õpilasrühma ees pabertahvlile, klassitahvlile või grafoprojektori kilele ja õpilased jälgivad kirjutamisprotsessi. Õpilased kuulevad kirjutaja sisemist dialoogi ja otsuseid, mida ta kirjutamise ajal langetab.
Nimelt kirjeldab ta kommunikatsiooni kui protsessi, mille edukus sõltub jagatud koodide olemasolus nii loojate, esitajate kui ka vaatajate seas. Olemasolevate ja toimivate koodidega mäng, nende murdmine, avardamine ja küsitlemine on koreograafi "aktsiad" loomingulisel turul. Me tunneme ära uued lahendused, interpretatsioonid, värske liikumiskeele ja originaalsuse, sest meeled tajuvad (näevad) tundmatu territooriumi kogemuse põhjal ära. Jakobsoni terminoloogiat kasutades on see metalingvistiline funktsioon. Referentsiaalne funktsioon seisneb sõnumi edastamiseks kasutatava meedia äratuntavuses, s.t. me tunneme töö elemendid, objektid, tunded, ideed ära. Need ideed on tegijate kui ka vaatajate kultuurilises mälus olemas. Mõned tantsud teadlikult refereerivad, näit. Luikede Järv, Romeo ja Julia jne. Tantsus me ei saa jutustada lugu vaid ühe liikumise, fraasi, hüppe või kostüümiga, kuna tantsukunst nõuab AEGA, et mingi idee, sõnum, lugu vaatajani jõuaks.